Id Erv (neenetsi Ид Ерв, 'vete peremees'), vete peremees-vaim neenetsi mütoloogias. Elab veealuses laagripaigas, mille ümber liiguvad kalad ja veeloomad umbes samamoodi nagu maapealsete laagripaikade ümber hulguvad põhjapõdrad. Tõuse ja mõõnu peetakse Id Ervi hingamiseks. Tema laagrile lähenemine põhjustab paatide ja laevade hukkumist. Laagripaigal asuvas seitsmes tšummis (püstkojas) elavad kõikide vete peremehed: Id erv ne (Ид’ерв не, vete peremehe naine'), Id erv nju (Ид’ ерв ню, 'vete peremehe poeg'), Id erv ne nju (Ид’ ерв не ню, 'vete peremehe tütar'), Jav erv (Яв’ ерв, 'mere peremees'), Jav erv ne (Яв’ ерв не, mere perenaine'), To erv (То’ ерв, 'järve peremees'), Jaha erv (Яха’ ерв, 'jõe peremees').
Veevaldjatele toodavad ohvrid võib heita jõkke olenemata veekogu asupaigast. Seejuures üteldakse: „Ңарка нисяндаʼ тэврара!“ („Viige oma isale!“). Suure palavuse ajal viiakse läbi riitus, millega taodeldakse, et lõunapoolsete vete jumal Jav mal (Яв’ мал) oleks armuline – saablitega lüüakse vastu vett ja palutakse jumalal leevendada kuumust. Tuntud oli ka teine moodus: kuuma ilmaga paluti jahedust Põhja jumala (vaimu) Nerm sei (Ңэрмʼ сей) käest ja ohverdati talle neli põhjapõtra.
Id erv esineb neenetsi müütides vahel sarvilise haugina.
Neenetsite seas on säilinud mälestus sellest, et ammustel aegadel olevat vete peremehele toodud inimohvreid. Enne kalapüügi alustamist palus kaluriterühma vanem vetevaldjalt head kalasaaki ja lubas tasuda inimese eluga. Kui kalapüügi ajal kukkus keegi paadist vette, ei hakatud teda päästma, vaid peeti seda inimest ohvrianniks vetevaldjale. Kui hõim vahetas asukohta ja inimesed pidid ületama Obi, toodi vetevaldjale ohvriks põhjapõder, kelle sarved riputati lehisele, mida peeti pühaks puuks. Kui kalastati merel ja tõusid suured lained, siis visati vetevaldja rahustamiseks merre püss.
Allikad:
Г. П. Харючи. Яʼ Ерв – духи-хозяева на священных местах; kunstkamera.ru/lib/rubrikator/03/03_03/978-5-88431-260-9/
arctic-megapedia.com/blog/2020/12/10/
Jaanuar, 2021