Vedenhaltija (soome veevaldjas)

Vedenhaltija ('veehaldjas', 'veevaldjas'), veeolend soome rahvausundis, veekogu omanik- ehk kaitsevaim, keda sageli kujutleti kuuluvat ka veerahva (vedenväki) hulka. Nagu paljudel teistel rahvastel, nii oli ka soomlastel ettekujutus, et looduses on igal paigal oma valdjas – veekogudel olid veevaldjad. Selline valdjas võis olla väga lokaalne, seotud vaid konkreetse järve, allika või kaevuga, ent ka üldisem, laiemalt tuntud ja usutud nagu näiteks Ahti, Vellamo, Iku-Turso, Vetehinen jt.

Veevaldjate kirjeldused on vägagi erinevad. Sageli on valdjaks peetud veekogus elavat vanimat olendit või suurimat kala, kelle soosingust olenes kalapüügi edukus. Temalt paluti kalasaaki ja talle ohverdati hõbedat, tina või raha, samuti anti tagasi osa saagist, enamasti esimesena tabatud kala või vähemalt selle pea. Veevaldjas võis olla helde ja anda rohket saaki, kuid ta võis ka ujujaid ja kalamehi uputada, neile haigusi saata või neid muul moel kahjustada. Hea läbisaamise nimel tuli inimestel kohaselt käituda, järgida teatud reegleid (vt Väinämöise reeglid).

Lisaks suurele kalale võis veevaldjas esineda ka koera, konna, sisaliku või krooni kandva maona ehk olla ebamäärase välimusega, lihtsalt kogum vetikaid vms. Paljudes lugudes esineb ta aga inimkujul, enamasti naissoost olendina (veden neito, meren neito, veden emo jm). Kauni naisolendina võib ta alasti kivil istudes kammida või pesta oma pikki juukseid, võrgutada ja hukutada meesterahvad. Soome vanemates lugudes ei ole tal kalasaba – tema poolkalana kujutamine on suhteliselt hiljuti üle võetud merineitsi rahvusvahelisest kuvandist. Meessoost vetevaldjaid on kujutletud lühemat kasvu habemikena, neist tuntuim on Ida-Soome ja Karjala Vetehinen, kes võis inimesi uputada. Lõuna- ja Lääne-Soomes oli veevaldjate nimeks sageli Näkki.

Soome mütoloogias on olemas ka ettekujutus veejumalast ehk veekuningast/isandast, kelleks oli Ahti ja kelle abikaasaks oli veejumalanna või vee-emand Vellamo. Kõiki teisi veevaldjaid peetakse mõnedes lugudes Ahti ja Vellamo lasteks. Vellamo neidot on kaunid veevaimud, kes vetes ujuvad ja lõbutsevad.

Veevaldjate loomust seostati veekogude iseloomuga: allikates ja ojades, kus vesi oli puhas ja voolas rahulikult, usuti ka veevaimud olevat puhtad ja heatahtlikud olendid, seevastu kokedes arvati viibivat raevukamad veevaimud. Sageli peeti veevaldjaid surnud inimeste vaimudeks, kes võisid elavaid inimesi ka abistada, näiteks neile unes ilmutada, millise ravimi või maagilise võtte abil mõnda haigust ravida.

Allikas: Wikipedia

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Vetehinen (soome veevaldjas)
Vesihiisi / veden viha (soome mütoloogia)
Vellamo / Wellamo (soome vetevaldjas)
Vedenväki (soome mütoloogia)
Veden emo / Veen emonen (veevaldjas soome pärimuses)
Väinämöise keelud (reeglikogum soome ja karjala folklooris)
Näkki (soome näkk)
Ahti (soome mütoloogia)
Iku-Turso (soome mütoloogia)