Sáiva-järved, vaimujärved saami mütoloogias. Sáiva mõiste on saami usundiloos üks keerukamaid.
Sáivat on seostatud teatud tundratega, eriti läänepoolsete saamide puhul, seevastu norra ja soome saamidel on kesksel kohal sáiva-järved. on seevastu väga kesksel kohal nimemaa Rootsi ja Soome saami traditsioonis. Neid järvesid peeti kahepõhjalisteks. Koola saamide murdes on sõnal sáiva lõunasuunale viitav tähendus.
Sáiva-järvi ja -tundraid on asustanud nii inimeste kui ka loomade sarnased vaimolendid. Humanoidseid olendeid kutsuti Saiva olmah ja Saiva neidah (sáiva mehed ja sáiva naised); nemad valisid välja saami noaidid (nõiad, šamaanid), õpetasid neid välja ja andsid neile jõudu. Selles kontekstis võib rääkida noaidide kaitsevaimudest. Ka tavaliste saamide jaoks olid sáivad kaitsevaimudeks, kuid nendega suutsid otse suhelda vaid noaidid. Norra Lapimaalt 18. sajandist pärineva teabe põhjal pidasid laplased sáivasid tõelisteks olenditeks, sõlmisid nendega kokkuleppeid ja ootasid neilt abi näiteks kalapüügil või jahipidamisel, sáivad pidid päästma inimesi, aitama neil kõike õppida ja maksma kätte laplaste tehtud ülekohtu eest.Vastutasuks lubasid laplased teenida sáiva-rahvast nii elu kui ka varaga. Sáivasid võis saada päranduseks, neid sai ka osta ja müüa. Kui keegi sai kaasavaraks palju sáiva-olendeid, siis peeti teda õnnelikuks. Kui vanemad olid enne surma oma sáiva-olendid lastele jaganud, pidid lapsed neilt ohvriandidega toetust nõutama.
Sáiva-olenditeks oli ka loomi. Need loom-vaimud olid noaidi teenistuses nn abimehena.
Sáiva-järvede kalu peeti eriti toitvateks ja tervislikuks, kuid ka raskesti püügitavaiks, sest nad olid sageli kahepõhjalise järve alumises osas. Kala tuli püüda täielikus vaikuses.
Usuti, et ohverdatud loomad sündisid uuesti ja kasvasid sáiva-loomadeks. Samuti usuti, et surnud noaidi õhines Saiva olmah vaimude rühmaga.
Rootsi Saamimaal asub Unna Saiva nimeline järv (Lule saami keeles 'väike püha järv', rootsi keeles Lillsaivis), mille ääres asuvast ohvrpaigast on arheoloogid leidnud 6. või 7. sajandist pärinevaid ohvriande.
Allikad: saamelaisensyklopedia.fi/wiki/Sáiva; Wikipedia
Jaanuar, 2023