Manu, hinduistlikus mütoloogias päikesejumala poeg ja esimene inimene. Ta elas üle veeuputuse.
Lugu: Manu leidis jõe ääres tillukese kala Matsya, kes palus temalt kaitset. Manu viis kala koju, kus see kasvas aina suuremaks, kuni palus viimaks, et ta merre tagasi viidaks. Enne minemaujumist hoiatas ta Manut, et on tulemas tohutu veeuputus ja soovitas ehitada väga suure laeva. Manu ehitas laeva ja võttis pardale igat liiki loomi ja taimede seemneid. Veel enne, kui laev lõpuni valmis oli, hakkas sadama paduvihma, maa ujutati üle ja lained ähvardasi laeva ümber ajada. Taas ilmus välja Matsya, nüüd juba hiigelsuure kalana, ja juhtis paadi kindlalt üle vee. Seejärel käskis kala Manul siduda laeva mäetipu külge ja oodata üleujutuse alanemist. Enne lahkumist tunnistas kala Manule, et tegelikult on ta jumal Višnu.
Jumalale tänu avaldamiseks ohverdas Manu piima ja sulatatud võid. Aasta pärast sai ohvriandidest kaunis naine, kes teatas, et ta on Manu tütar Ida. Nemad kahekesi sigitasid kogu inimkonna.
Allikas: Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn, 2001.
Jaanuar, 2023