Tunnõrjak (võimas nõid komi folklooris)

Tunnõrjaki nõiavõimu tagasid tema kuus abivaimu, teise versiooni kohaselt õppis ta nõiduma Volgal röövlijõugus olles. Tunnõrjakil oli võim vete üle. Ta võis reisida jõe põhjas suurte kauguste taha, tingimusel, et ta ei puuduta endast mööda ujuvaid kalu. Tunnõrjak võis sellise reisi tarbeks ka ise kalaks muutuda. Tunnõrjak viskas jõepinnale lehmanaha, sättis end koos sõpradega selle peal sisse ja korraldas pidusöömingu. Vaenlaste eest põgenemiseks piisas, et Tunnõrjaki kõrval oli toober veega. Peol, kõigi kohalviibijate silme all, võis ta end nii ära peita, et keegi ei leidnud teda üles, kuni ta ise nurgast luua tagant välja tuli. Tunnõrjak võis ka tulevikku ennustada.

Oma nõiavõimeid kasutas Tunnõrjak peamiselt inimestele kahjutegemiseks. Röövlisalga eesotsas röövis ta jõel sõitvaid laevu, neid lausumisega peatades, rüüstas külasid. Tunnõrjakist ei saadud kaua jagu, kuna ta oli tavalise relvaga haavamatu. Tema surma kohta on mitu versiooni: nõid tapeti teda ristikujuliselt ja tagantkätt tükkideks raiudes, eelnevalt lõigati katki nõia vöö; Tunnõrjaki armuke sai teada nõia haavamatuse saladuse ja rääkis sellest tema vaenlastele; nõid tapeti pärast seda, kui tema naine võttis ära tema jõu – andis nõiale juua loputusvett, ajas maha tema habeme ja viskas majast välja kogu vee; Tunnõrjaki tappis teine nõid, tulistades teda sõnutud leivakuuliga.

Allikas: Komi mütoloogia. // folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator15/

Detsember, 2022

Vaata lisaks:

Pedör Öl’eksan (komi nõid)
Jalatu Nazar (tegelane komi folklooris)
Glöt (veekoletis komi folklooris)