Eflatun Pınar,
veetempel Türgis Kesk-Anatoolias, pärineb hetiitide perioodist (2500-700 eKr) ja on püstitatud Konya provintsis Beyşehiri järve varustavale allikale.
Asupaik kujutab enesest allikale paisutatud veekogu: nelinurkse 34×30 m basseini äravool on suletud väikese tammiga. Basseini põhjaküljel asub 7 m laiune ja 6,55 m kõrgune monoliitplokkidest laotud fassaad, millele on nikerdatud reljeefid. Alumises reas on kujutatud viite mäejumalat, keskmises reas asuvad vaimudest ja sümbolitest ümbritsetud jumal ja jumalanna, kõige kohal paikneb suur tiivuline päikeseketas. Basseini vastaskaldal asuvad seldžukkide (11.-14. sajand pKr) ehitatud Kubad Abadi palee varemed.
Raidkirjade puudumise tõttu pole jumaluste täpset olemust võimalik tuvastada. Üldiselt arvatakse, et tegemist on indoeuroopa jumalustega, kes on seotud allikate, mägede, viljakuse ja/või allilmaga. Kaks keskmises reas olevat jumalat võivad olla päikesejumalanna Arinna ja tormijumal Hatti. Seldžukkide perioodil tõlgendati templit Platoni pühamuna.
Eflatun Pınar kanti 2014. aastal maailmapärandi hulka.
Allikas: Wikipedia
Oktoober, 2022