Interpretatio Romana / Rooma tõlgendus

Interpretatio Romana ehk Rooma tõlgendus, võõraste jumalate samastamine Rooma jumalatega, mida kasutati peamiselt impeeriumi laienemisel hõivatud alade romaniseerimiseks. Interpretatio Romana on järg juba Vana-Kreekas tekkinud tendentsile samastada kohalikke jumalusi piirkonnaüleste jumalustega, mille tulemusena muutusid paljude kohalike jumalate nimed pelgalt epiteetideks ja tekkis ühtne, üle-kreekaline religioon. Seda protsessi nimetatakse tagantjärgi ladina keeles Interpretatio Graecaks ehk Kreeka tõlgenduseks. Lisaks kohalikele, väiksematele jumalatele sobitati ka kaugemaid võõraid jumalaid kreeka jumalatega, egiptlaste Ra'd võetakse Apollonina, põhjamaade Thori Zeusina, babüloonia Ištari Aphroditena jne.

Roomlased võtsid omakorda üle ja osaliselt ka sulandasid oma jumalatega kreeklaste jumalad ja nii sai Zeusist Jupiter, Aphroditest Venus, Poseidunist Neptun jne. Lisaks võrdsustati täiesti võõrad jumalad, nagu keldi, germaani, egiptuse või muud idamaised jumalad Rooma jumalatega, misjuures lähtuti nende sarnasusest atribuutide, kohustuste või eriomaduste järgi. Rooma jumalaid kasutati suhteliselt vähe, näiteks võrdsustati hulk keldi jumalaid peamiselt vaid Apollo, Marsi ja Merkuuriga. Säilinud raidkivide pühendustekstidel on sageli kasutatud kõrvuti rooma jumalanime ja kohalikku jumalanime.

Integratsioonimeetodina aitas interpretatio Romana kaasa ulatuslikule usurahule Rooma impeeriumis ja väljendas Rooma vallutajate pragmaatilisest suhtumist religiooniküsimusse alistatud aladel.

Niisugune jumalate ülevõtmine, võrdsustamine ja assimileerimine on üleilmne protsess, olgu siinkohal nimetatud näiteks mütoloogiliste olendite sarnasused Briti saartel ja vanapõhja usundites või väga paljude jumalate sarnasused-samasused hinduismis ja budismis.

Allikas: Wikipedia

Oktoober, 2022

Vaata lisaks: