Apalala ehk Apala, veenaaga budistlikus mütoloogias. Apalala elas Swati (Suvastu) jõe allikas Peshawari mägismaal, praeguses Pakistanis, ja oli naagakuningas, kelle Buddha pööras budismi. Tema lugu räägivad budistlikud vanemad oma lastele õpetusena, et nende õnn peitub budistlikus usus – see on budislikus folklooris ja kunstis üks polulaarsemaid.
Algselt oli Apalala mees nimega Gangi, kes kasutas peeneid võlukunste, et kaitsta piirkonda kurjade draakonite loodavate tormide ja üleujutuste eest. See võimaldas saada külluslikke saake ja vastutasuks tõi iga perekond talle ande. Aastate möödududes unustasid aga paljud majapidamised tema austamise ja keeldusid talle kaitse eest tasumast, mistõttu Gangi sai väga vihaseks. Ta palvetas, et võiks ise muutuda draakoniks ja sündiski ümber hirmuäratava Apalalana. Sellena laastas ta maad rahetormide ja üleujutustega.
Kaastundest inimeste vastu laskus Buddha Shakyamuni sellesse piirkonda, tema kaaslane Vajrapani lõi aga piksenoolega mäekülje, kus Apalala elas. Apalala alistus Buddhale – ta kuulas, kuidas Buddha seadust kuulutas, temas ärkas usk ja tema süda muutus puhtaks. Buddha keelas Apalalal edasipidi vilja laastada, Apalala tänas teda püha õpetuse eest, kuid oli mures enda ellujäämise pärast, sest kui pole torme ega üleujutusi, ei too inimesed talle ka ande. Buddha lubaski kaastundest Apalala vastu korraldada iga kahetestkümne aasta tagant üleujutuse. Sündmuse mälestuseks jättis Buddha kaljule jälje, millest on saanud kultusepaik.
Allikad: Wikipedia; blackdrago.com/fame/apalala.
September, 2022