Azhdaha ehk Azhdar ehk Ezhdeha, hiigelmadu Iraani mütoloogias, samaväärne draakoniga. Pärsia kirjanduses kujutatud tiibadega hiiglasliku maona või sisalikuna. Azhdahal on tohutu keha, lai suu paljude hammastega ja säravad silmad. Vastavalt raamatule Ajāyeb ul-Makhlooghāt (kirjutatud 1160 pKr), on olend alguses tavaline madu, ent kui madu elab 100 aastat ja tema pikkus on 30 pilku (u 30 m), hakatakse teda nimetatama azhdahaks. Kuna need olendid ahistavad teisi olendeid, viskab Jumal nad lõpuks merre ja seal kasvab nende keha edasi, kuni nende pikkus on üle 10 000 pilgu. Seejärel arenevad neil meres uimed, ja nende liikumisest tekivad merelained. Azhdaha südame söömine annab sööjale julgust ja vaprust.
Teoses Nuzhat al-Quloob (1339–1340 pKr) kirjeldatakse azhdahat kohutava välimuse, leegitsevate silmade, laia suu ja tohutu pika olendina. Lõpuks kasvas see meres nii suureks, et tekitas ka merele kahju ja pärast tapmist visati tema surnukeha kaldale, et pakkuda toitu Gogi ja Magogi maa elanikele. Azhdaha nahk ravib haavu ja tema mahamaetud pead muudavad mulla viljakaks.
Iraani rahvuseeposes Shahnameh esinevad azhdahad paljudes lugudes. Sām, Rostam, Esfandiar, Eskandar, Bahram V (Gur) on kangelased, kes tapavad azhdaha.
Allikas: Wikipedia
September, 2022