Aloja ehk dona d'aigua ehk goja ehk paitida, veenaine Kataloonia mütoloogias. Olendil on ühisjooni veehaldja, näki ja merineitsi ja kohavaimudega. Alojad elavad magevetes või vete lähedal – tiigid, ojad, kosed, allikad, märjad koopad, maa-alused ojad ja järved. Üldiselt heatahtlikud. Väidetavalt võivad muutuda vesipappideks; pole surematud, kuid võivad elada oma ilu säilitades tuhandeid aastaid. Nad toovat rikkust ja heaolu piirkondadesse, kus elavad.
Alojad nägevat välja nagu väikesed ja süütud naised, kellel on kõrge enesehinnang ja kes on oma ilu üle väga uhked. Juttude järgi järgi on nad peamiselt öised olevused; neil on kuldsed või vasksed juuksed ja smaragdrohelised või sinised silmad; sageli on nad alasti või riietatud kergesse tülli, kuid võivad kanda ka kauneid, rikkalikke riideid. Täiskuuõhtutel naudivad nad enda peegelduste vaatamist järvedes või mängivad ja tantsivad kuupaistes. Mõnel neist olevat ka erinevat värvi tiivad nagu liblikatel või kiilidel. Paljudel olevat ka sarapuust tehtud võlukepid. Neil on võime ilmuda eikusagilt ja kaduda eikuhugi. Järved, kus alojad suplemas käivad, minevat vihast keema, kui neisse satub mõni võõras inimene.
Alojade ja inimeste vahelisest romantikast ja abielust on mitmeid lugusid. Aloja võib meesterahva nii vägevalt võluda, et too kaotab oma isiksuse ja on täielikult veenaise võimuses. Et abielluda veenaisega, peab mees nõustuma tema tingimustega. Tihti on üheks tingimuseks see, et mees ei tohi kellelegi öelda, et tema naine on aloja. Kui ta seda teeb, jätab naine ta maha ja kaob koos oma varandusega. On ka teisi keelde, näiteks ei tohi mees siseneda mingisse kindlasse tuppa.
Allikas: Wikipedia
August, 2022