Marbendill, meri-mees Islandi folklooris. Kirjeldatud kui mehe ülakeha ja hülge alakehaga (uuematel kujutustel ka kalasabaga) mereolendit, kes sarnaneb traditsioonilise mermaniga Euroopas, kuid on pigem heatahtlik kui kuri. Tark olend, kellel on ka selgeltnägija võimeid. Marbendille kirjeldatakse algselt 13. sajandi teoses Landnámabók, mis käsitleb Islandi asustamist.
Vahel harva satub mõni marbendill kalamehe võrku või leitakse tema randauhutud surnukeha, ka olevat tema jäänusrid leitud haide kõhust. Lood marbendillist pajatavad tavaliselt sellest, kuidas juhuslikult kaluri võrku jäänud marbendill peab läbirääkimisi enda vabastamiseks.
Levinuim lugu on selline: kui kalur toob marbendilli maale, tormab kaluri koer neid tervitama, kalamees aga ärritub ja lööb koera jalaga, mille peale marbendill hakkab naerma. Koju minnes komistab kalamees väiksel künkal, kirub seda küngast ja jälle marbendill naerab. Koduuksel tervitab kalurit tema naine, musitab ja kallistab, kuid marbendill naerab taas. Kalur küsib pahasena marbendillilt, et mida too naerab. Marbendill on nõus seda selgitama siis, kui kalur ta vabaks laseb. Kalur nõustub ja marbendill selgitab: „Ma naersin esimest korda, sest sa lõid jalaga oma koera, kes armastab sind rohkem kui elu ise. Siis ma naersin, kuna sellesse künkasse, mida sa kirusid ja needsid, on maetud suur aare. Lõpuks naersin selle üle, kuidas naine sind kaisutas, kuigi ta on reetlik hoor, kes tahab sinu surma."
Kalur lasi marbendilli tagasi merre, ajas naise minema ja kaevas varanduse välja.
August, 2022