Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)

Induse uss ehk skōlex, müütiline veeolend Induse jões. Kreeka arst ja ajaloolane Ctesias (5. sajand eKr) kirjeldas traktaadis Indica (Ἰνδικά) induse ussi ehk skōlexi (kreeka σκώληξ) kui ainsat olendit, kes elab Induses. Ctesias, kes oli pärsia kuninga Artaxerses II ihuarst,  salvesta Indicas pärslaste uskumusi India kohta. Tema kirjelduse põhjal elavad sügaval Induse jões ussid, kes sarnanevad viigimarjades või kõdunenud puidus leiduvatele ussidele, kuid on seitsme küünra (üle 3 m) pikkused ja nii jämedad, et kümneaastane poiss saaks vaevu käed ümber ussi panna. Neil on kaks suurt hammast, üks üleval ja teine all, kumbki umbes 18 tolli pikk. Ussi nahk on kahe sõrme paksune.

Päeval püsivad ussid jõepõhja mudas, kuid öösel väljuvad jahile ja kütivad kuni lehma- või kaamelisuuruseid loomi. Ohvrid lohistatakse Indusesse ja süüakse ära. Olevat ette tulnud ka juhtumeid, et näljased ussid haaravad päevavalges jooma tulnud kaamlil või härjal ninast kinni ja veavad looma vette.

Indialased olevat seda ussi hinnanud temast saadava õli tõttu, mis olevat väga kergesti süttiv. Õli oli nii haruldane, et seda võis omada ainult India kuningas. Selle õli saamiseks püüti usse konksude abil, millele oli söödaks pandud talleke ja ussid tapeti odade, mõõkade ning nuiade abil. Seejärel riputati uss kolmekümneks päevaks üles ja temast tilkuv õli koguti anumasse. Õli kasutati sõjapidamises – see visati pottidesse panduna piiratavatesse linnadesse, et tekitda tulekahjusid.

Induse ussi amfiiblik eluviis, geograafiline asukoht ja röövellikud harjumused on toonud kaasa võrdlusi Odontotyrannusega, kuigi väliselt pole nendel olenditel midagi ühist.

Allikad: Wikipedia; digitaalne A Book of Creatures

August, 2022

Vaata lisaks:

Odontotyrannus (veekoletis India jõgedes)
Müütilised veeolendid