Stökkull ('hüppaja'), koletisvaal Islandi mütoloogias
Stökkull ('hüppaja'), koletisvaal Islandi mütoloogias, üks illhvelidest ehk põrguvaaladest.
Ka Stokkull, Stöckull, Blödkuhvalur, Blökuhvalur, Blodkuhvalur, Bloejuhvalur, Springhvalur, Stökkfiskar, Sprettfiskur, Lettir, Léttur, Dettir.
Stökkull on suhteliselt väike, kuid väga kardetud põrguvaal. Ta on 8-20 m pikkune, ümara kehaga, pealt must ja alt valge. Sellel on väga tugev koon ja alalõug, mis on täis teravaid hambaid. Suurimaks eripäraks on nahavoldid, mis vajuvad vaala silmadele. Need takistavad stökkullil ettepoole vaatamist, mistõttu ta peab vahepeal veest välja hüppama, et ees olevat näha. Väidetavalt olid stökkulli rünnakud kunagi eriti koletud, kuni Saint Brendan palus Issandal sekkuda – Jumal vastas tema palvele sellega, et lasi stökkulli silmade kohale kasvada nahavoldid, mis segavad olendit rünnakutel.
Stökkullid hüppavad veest välja ning katavad iga hüppega nelja lainega mõõdetava vahemaa. Stökkul uputab kõik, mida näeb enda ees, ta purustab paate ja murrab suurte vaalade seljad.
Samuti nagu teiste põrguvaalade puhul, ei tohi ka stökkulli nime merel välja ütelda.
Stööulli eest pääsemiseks tuleb tema tähelepanu hajutada, näiteks visata üle parda poi või tühi tünn, mille uputamisele siis koletis oma aja kulutab. Teiseks võtteks on juhtida laev otse päikesesse, et päike vaala pimestaks. stökkull ammendab ennast, püüdes objekti uputada. Isegi üle parda visatud müts tõmbab stökkulli tähelepanu kõrvale, nagu avastasid Eyjafirthi kalurid. Teine meetod on määrata päikese suund. Kui stökkull püüab näha, kuhu paat läheb, segab päikese sära. Kui need võtted ei aita, tuleb stökkulli pihta kõikidest relvadest tuld anda.
Tänapäeval kasutatakse Islandil sõna stökkull mitmete delfiinide ja pringlite kohta.
Allikas: digitaalne A Book of Creatures
Aukust, 2022