Raudkembingur (koletisvaal Islandi mütoloogias)
Raudkembingur ('punalakk', 'punatukk'), koletisvaal Islandi mütoloogias, üks illhvelidest ehk põrguvaaladest.
Ka Rauðkembingur, Raudkembingr, Rauðkembingr, Raudkempingur, Red-comb, Red-crest, Raudkembir, Raudkinni, Raudkinnung, Raudkinnungur, Raudgrani, Raudhofdi, Kembingur, Kembir, Faksi.
Islandi põrguvaaladest kõige metsikum ja verejanulisem. Tema liha söömine oli keelatud. Tal on hobuse lakale sarnane punane lakk, keha on kohvipruun, kõht roosa roosa; mõne kirjelduse põhjal on ta üleni punakas, mõne kirjelduse järgi punaste põskede või punase peaga. Mõnikord kulgevat tal suust kuni kehani jutkui verega tõmmatud punased triibud. Mõlemas lõualuus on teravad hambada. Seljauim on väike või puudub üldse.
Raudkembingur kasvab kahekümne kuni neljakümne küünra (10-20 m) pikkuseks. Ta on voolujooneline ja väga kiire ujuja. Tema liikumisel vesi vahutab ja mühiseb. See koos punase lakaga punase lakaga põhjustab raudkembinguri segiajamist hrosshvaluriga. Hrosshvaluri saab siiski kergesti eristada laigulise värvuse, hobusesaba ja suurte silmade järgi.
Raudkembinguri pahatahtlikkusel pole piire. See võib pool kuud surnut teeseldes hõljuda veepinnal, kuni keegi on nii rumal, et talle läheneb. Kui paat on küllalt lähedal, hüppab vaal laevale, hävitab selle ja uputab kõik pardal olevad inimesed. Teda saadavad lootskaladena väiksemad valgevaalad ja narvalidkes söövad raudkembingur ohtraid toidujääke.
Raudkembinguri võib tappa tema enese raev. Kui paat pääseb minema ja ta ei saa sama päeva jooksul mõnda paati kätte, sureb ta viha kätte. Raudkembingur võib saaki jälitades ennast ka üle pingutada ja kurnatusest surra.
Allikas: digitaalne A Book of Creatures
August, 2022