Trollvaalad (koletisvaalad merekaartidel ja bestiaariumides)

Trollvaalad, koletisvaalad vanadel merekaartidel ja bestiaariumides. Nimi tuleneb vana-põhja sõnast Trollwal, mis ladina keelde tõlgiti kui Trolual, teisteks nimekujudeks on ka Trolwal, Trolval, Teufelwal, Teuffelwal, Devil Whale. Nende elupaigaks on kaartidel Atlandi ookeani põhjaosa Skandinaavia ümbrus, peamiselt Islandi ja Fääri saarte piirkond. Islandi mütoloogias on kuuluvad nad Illhvelide (põrguvaalade) hulka.

Trollvaalasid on kujutatud tohutute olenditena, kellel on kihvad, voldid, käpad ja suured soomused. Nad on suured kui mäed ja nende seljal võib kasvada taimestik. Nad magavad ookeanis nagu väikesed saared, meremehed maanduvad neile, kõnnivad ringi, teevad ka lõket – ja siis vaal ärkab ja vajub lainete alla. Erinevalt teistest saar-koletistest kasutavad trollvaalad ka ennetavat lähenemist, rünnates ja ümber lükates laevu.

Esimesena mainib trollvaala rootslane Olaus Magnus oma kaardiatlase Carta Marina (1539) selgitusraamatus, seejärel kirjeldatakse olendit Conrad Gessner oma Historiae Animaliumi neljandas raamatus (1558).

Pilt: Trolual Conrad Gessneri raamatus

Allikad: Wikipedia; digitaalne A Book of Creatures

August, 2022

Vaata lisaks:

Gessner Conrad
Kalamüüdid ja müütilised kalad
Illhvelid (põrguvaalad Islandi folklooris)