Serra ehk Pristis ehk Vivella, saekala moodi kala bestiaariumides. Teda on samastatud saekalaga, kuid tal ka lendkala tunnuseid.
Plinius Vanem (I sajand) mainib Pristise nimelist kala, mis on kakssada küünart (üle 90 m) pikk, elujõuline ja näiliselt kaetud karvaga. Sevilla Isidore (VI-VII sajand) kirjeldab serrat kui sakilise (serratus) seljauimega kala, kes paatide alt läbi ujudes lõikab neid pooleks. Hilisemalt saab Serrast hiiglaslike uimedega tohutu merekoletis. Laeva nähes ajab ta tuult püüdes oma uimed laiali ja jälitab laeva. Kui tal jälitades igav hakkab, paneb ta oma tiivad kokku ja vajub tagasi ookeani. Laev tähistab bestiaariumide moraaliõpetustes õigeid kristlasi, kes raskustega silmitsi seisavad, serra esindab aga püsimatuid ja laisku inimesi, kes üritavad küll olla kristlased, kuid heituvad kergesti.
Serra ei lenda, kuid liigub oma suuri uimi kasutades veepinnal nagu purjekas, kuigi keskaegsed kunstnikud näitavad teda piltidel ka laevade kohal lendamas. Serra ikonograafia on segunenud draakoni omaga ja vahel on temast saanud järjekordne koera või roomaja sarnane tiivuline koletis.
Erinevalt saekaladest ei paikne serra „saag“ kunagi olendi ninamikul; selleks on kas seljauim või asub see olendi otsmikul.
Allikas: digitaalne A Book of Creatures
Juuli, 2022