Hoga, ka Andura, veekrüptiid Mehhikos, tuntud Theveti ja Paré bestiaariumide järgi. Praeguse Mexico Citi kohal asus Tenochtitlan, linn, mis ehitati Texcoco järve vaiadele. Selles järves olevat leidunud arvukalt kalu, mida maa põliselanikud ja hispaanlased tudsid Hogadena ning mis kandis lõunapoolsemate põliselanike seas Andura nime.
Hoga pea ja kõrvad on väga sarnased seapea ja -kõrvadega. Hoga on hülge või pringli suurune, tema suu ümber on viis poole jala pikkust poist. Ujudes näib hoga muutvat oma värvi punasest kollaseks ja roheliseks nagu kameeleon. Hoga sünnitab järglasi nagu vaal.
Hogad on kõigesööjad. Nad elavad kalda lähedal, kus nad toituvad hogapuu lehtedest. Nad on väga agressiivsed ja tapavad ning söövad endast suuremaid loomi, mistõttu neid kütitakse hoolega. Nende liha on maitsev ja sarnaneb pikkuim-tuuni lihaga.
Andre Theveti valduses olnud hoganaha olevat hävitanud kahjurid, kuid ta olevat Lõuna-Ameerikas näinud ka elusat hogat.
Pilt: gravüür A. Paré raamatust Des Monstres et Prodiges (1573)
Allikas: digitaalne A Book of Creatures
/Thevet, A. (1575) La Cosmographie Universelle/, /Paré, A. (1573) Des Monstres et Prodiges/, /Paré, A. (1614) Les Oeuvres d’Ambroise Paré/