Sirena, veeolend Filipiini mütoloogias, näkk. Erinevalt kreeka mütoloogiast, milles sireene kujutati poolnaiste-poolindudena, kujuttakse sirenat olendina, kellel on naise ülakeha ja kala alakeha. Nii sarnaneb ta merineitsidega, kes elavad meres. Ka Euroopas toimus sireenide kirjeldamisel muutus ja lind-naistest said sireenideks nimetatavad merineitsid. Nii suur sarnasus Filipiinide ja Euroopa mütoloogiates Sirena ja sireenide nimede puhul ja nende kujutamises merineitsidena pole ilmselt juhuslik kokkulangevus, vaid mõjutatud eurooplaste kolonisatsioonist. Filipiinidel on Sirena aga ka üheks Bantay Tubigiks – filipiinikeelne mõiste teatava mereahva, vee müütiliste valvurite kohta. Lisaks Sirenale on Bantay Tubigideks veel Siyokoy , Kataw ja Ugkoy. Sirena meessoost versiooni nimetatakse Sirenoks. Mõnikord on Sirena seotud Siyokoyga.
Sirenal on ilus ja lummav hääl, mis võib meelitada ja hüpnotiseerida mehi, eriti kalureid. Sirenad laulavad meremeestele ja võluvad neid, häirides nende töölt ja pannes nad laevalt merre astuma või tekitama laevaõnnetusi. Mõned pärimused väidavad, et sireenid kannavad oma ohvreid mere alla, ohverdades neid veejumalustele. Teiste lugude puhul teeksleb Sirena, et vajab päästmist uppumissurmast, võtab aga päästjatelt elu.
Kui Sirena inimesse armub, muutub ta tollele kuulekaks.
Sirenaga on tavaliselt kaasas dugongid, merikilpkonnad ja väikesed vaalalised, näiteks delfiinid.
Juuli, 2022