Lu Ting (hiina盧亭), ka Lo Ting, Luting, poolinimene-poolkala hiina mütoloogias. Need olendid asustasid Lantau saare rannikut ja nendest põlvnevaks peeti paatides elavaid tankasid, ühte neljast algsest hõimust Hongkongi ajaloos. Lu Tingi mainimised iidsetes hiina tekstides pärinevad juba Ida-Jini dünastia ajast (266-420 pKr).
Lu Tingil olid mustad-kollased silmad, lühike pruunikas karv ja pikk saba. Maismaaelanikega suhtles ta harva ja üksnes selleks, et vahetada kala Lantau saare elanikega kanade vastu. Nimelt oli Lu Tingil suur isu kanavere järele ja vahel hiilis ta koguni maale kanu varastama. Lu Tingid ei kõnelenud inimeeli, hädaohu korral aga sukeldusid merre ja võisid seal olla kuni kolm päeva.
Tuntud on legend, mis seostab Lu Tingid Hiinas 4. sajandi lõpul toimunud ülestõusuga ja selle juhi, ajaloolise isiku Lo Chuniga (ka Lu Xun). Arvukate lahingute järel ülestõusnud 5. sajandi alguses hävitati peaaegu täielikud, Lo Chun ja ellujäänud otsisid varjupaika Hongkongist Lantau saarelt. Nad varjasid ennast rannajoone lähedal koobastes ja tegelesid kalapüügiga. Sellistes oludes elades kujunesid sõduritest ajapikku poolinimesed-poolkalad. Järel-legend pajatab, et 1197. a soovis Songi valitsus monopoliseerida Hiinas soola tootmise, Songi armee tungis Lantau saarele, konfiskeeris soola ja soolapannid ja hävitas suurema osa Lu Tingidest. Neist vähestest, kes veresauna üle elasid, olevat saanud Tanka rahva esivanemad.
1940. aastal teatasid Hongkongi kalurid Lantau saare lähedal vees elavast humanoidkalast, keda nad nimetasid Lu Tingiks. Asja uurinud ametnike arvates oli aga tegemist mereimetaja dugongiga (Dugong dugon).
Pilt: Lu Tingi kuju Hongkongi meremuuseumis
Juuli, 2022