Lau, järvekoletis No järves (Lõuna-Sudaan). Järv on 100 km2 suurune ja selles elavat dinosauruselaadne olend.
Tavaliselt kirjeldatakse teda elasmosauruse sarnase olendina, kes võib olla 12-100 jala pikkune. Tal on pikk ja kitsenev kael, kollakaspruun värving ja keha, mida on võrreldud lestadega eesliga. Tema koonust ulatuvad välja kombitsataolised haarmed, mis aitavad tal saaki püüda. On olnud ka teateid, mille puhul kirjeldatakse Laud lihaselise ja ümarana, koletis-jõehobu moodi olendina. Kolmandal juhul kirjeldatakse olendit kui vees elavat supermadu, kellel on ka jalad. Mõnede uurijate arvates kirjeldatakse Launa erinevaid olendeid.
Laud on seostatud Victoria järves ja soodes elava Lukwataga (No järve ühendab Victoria järvega Ida-Aafrikas voolav Valge Niilus). Neil kahel loomal olevat palju ühist, nad teevad häält, mis põliselanike sõnul meenutab elevantide möirgamist, mõlema luid kasutatakse kaitsvate amulettide valmistamiseks.
19. sajandi lõpus nähti Laud Lõuna-Sudaanis Wau linna lähedal.
1914. a tappis rühm shilluki aborigeene Addari soodes Lau, et saada luid ohitiste tegemiseks.
Mõni aasta hiljem nähti väidetavalt Bahr el Zerafis Valge Niiluse haru juures 12-jala pikkust Laud ja 1918. a teatati piirkonnast kostvat ka karedat urisevat heli. Sellest teatas üks toonase Belgia koloniaalvalitsuse ametniku jutustus, kes olla ka Lau pihta tulistanud, kuid lasknud mööda.
1924. a andis aborigeen nimega Bilaltut Stephensi nimelisele Briti allohvitserile nimega tapetud Lau selgroolülist. See toimus Uganda kuberneri Sir Frederick John Jacksoni soovil, kes huvitus uute liikide avastamisest. Paraku avastati, et pärismaalane oli andnud mingi teise looma luu ning jätnud Lau luu endale talismani jaoks.
1937. a avaldas William Hichens foto Lau pea puukujust, mida kasutati kohalikes rituaalides. Kuju nikerdas jahimees Mshengu she Gunda, kes oli aastaid elanud Niiluse soodes.
Juuli, 2022