Kelpie, veehobune šoti ja iiri folklooris. Kujumuutja, kes on võimeline võtma inimese kuju. Mõned kirjeldused väidavad, et kelpie säilitab inimesena esinedes oma kabjad, mis seostab kelpie kujutlusega kristlikust saatanast.
Tavaliselt kirjeldatakse kelpiet kui tugevat ja võimsat hobust, kes on musta, valget ja taevasinist värvi; ta või ilmuda ka kaduma läinud ponina, kuid tema kelpieks-olemise võis tuvastada pidevalt tilkuva laka järgi. Kelpie nahk oli väidetavalt sile nagu hülge nahk, sile, kuid puudutamisel külm nagu surm. Kelpie julgustas inimesi endaga ratsutama, ent siis muutus tema nahk kleepuvaks ja hobune kandis ohvri jõkke, tiris ta veepõhja ja sõi ära, jättes järele vaid südame või maksa.
Šoti folklooris on kelpie kõige levinum veevaim, kes on väga sarnane ja paljus ka kattuv each-uisge'ga, viimast peetakse veelgi õelamaks ja pahtatahlikumaks kui seda on kelpie. Ka eristatakse nende elupaiku: kui each-uisge elab meres ja järvedes, siis kelpie elab ojades ja jõgedes, kuid see eristamine pole alatine – mõnede lugude puhul elab kelpie ka järvedes.
Hobusena suudab kelpie oma selja pikkust pikendada, et kanda rohkem ratsanikke vetesügavusse; juttude üheks läbivaks teemaks on mitu last, kes ronivad olendi selga, samal ajal kui üks jääb kaldale. Tavaliselt on see väike poiss, kes siis silitab hobust, kuid kelle käsi jääb selle kaela külge. Mõnes variandis lõikab poiss enda vabastamiseks sõrmed või käe maha ning jääb ellu.
Kelpie ja tavalise hobuse paaritumisel tekkinud järglasi oli võimatu uputada ning neid võis ära tunda nende tavalistest lühemate kõrvade järgi.
Enamasti olid kelpied oma inimkujul meessoost.
Juuli, 2022