Cressie, angerjalaadne järvekoletis Kanadas Newfoundlandi saarel Crescenti järves. Olendi nimi on pandud järve järgi analoogselt Loch Nessi järves elavale Nessiele. Oloendit on kirjeldatud kui suurt, umbes 15 jala (ligi 5 m) pikkust tumepruuni angerjat, kellel on kalapea.
Teated Cressie nägemisest algasid 1950-ndatel, kuid fotosid ei ole olendist tehtud.
1950-ndatel olnud kaks metsameest järve kaldal, kui määrasid vees kummuliläinud paati ja tõttasid selle poole, et võimalikke hädasolijaid päästa. Kui nad lähemale jõudsid, osutus paat suureks ja libedaks olendiks, kes sukeldus vette.
1991. a 9. juulil nägid Fred Parsons ja tema naine järves veepinnal maolaadset olendit, sama aasta septembris nägi olendit ka veel üks järve kaldal oleva Roberts Armi linna elanik.
1995. a leidis aset mitu olendi erinevat vaatlust.
2000. a nägid Cressie't järveäärsel laudteel töötav suvine rühm üliõpilasi.
2003. a väitsid olendi nägemist mitmed Roberts Armi linna elankud.
1991. a püstitati Roberts Armi linna Cressie kuju koos tahvliga, milles kirjeldati olendi nägemise juhtumeid. Linn kasutab Cressie't jätkuvalt turismi edendamiseks.
Olendit on proovitud seostada ka põlisrahvaste legendidega woodum haootist ("tiigikurat") või haoot tuwedyee'st ("ujuv deemon"), kuid teaduslikust aspektist on seda peetud liialt meelevaldseks.
Võimaliku selgitusena on pakutud esmalt seda, et tegemist võibki olla väga suurte angerjatega, kuna järves elab angerjad rohkelt, sealhulgas ka suuri angerjaid. Ka on peetud võimalikus, et tegemist on jõesaarmagatega, kes ujuvad üksteise järel rivis. Kolmandas versioonis ei peetagi Cressie't elusolendiks, vaid ulpivaks palgiks – järve põhjas on rohkelt uppunud palke, kuivõrd aastakümneid parvetati neid neid järvel paberivabrikutesse – kui lagunevas puidus tekib gaase, võivad palgid tõsta veepinnale ja mõnda aega ka keskvees hõljuda.
Juuli, 2022