Morjana (vene Моря́на), slaavi mütoloogias naissoost merevaim, merevodjanitsa, võib-olla ka jumalanna. Meretsaari tütar. Samuti on ta külma ja tugeva meretuule personifikatsioon (морянка, морянник, моряной). Kuvand on laialivalguv: võib olla vaadeldud nii üksikolendina kui olendite rühmana (vene моряны, морянки; poola moriany), kuid kirjeldustes on ühisjooni – Morjana on tulnud mereveest, ta on tohutut kasvu ja pikkade juustega ning suudab mõjutada ilmaolusid. Vahel on Morjanat samastatud lääne-slaavi folklooris oleva Marenaga ja peetud teda ka surmajumalannaks.
Venemaal tunti teda ka meretsaaritari ja tsaar-neiuna (Царь-девицa). Usuti, et Morjana ujus sageli sügaval meres, võttis suure kala kuju ja mängis delfiinidega. Kaldale või kalda äärde tuli ta vaiksetel õhtutel, sulistas vees, mängis merekivikestega. Kui Meretsaar vihastus ja tõusis torm, rahustas Morjana ta maha ja torm vaibus. Ta sõitis merel kuldse paadiga ja oli nii ilus, et teda oli võimatu vaadata. Teisal kirjeldatakse Morjanat kui karmi, väga pikka, kammimata juustega naist, kes kandis valgeid rõivaid. Volga suudmes kontrollis ta kagutuult, mis kujutas suurt ohtu Kaspia looderanniku kaluritele ja meremeestele. Aeglaselt üle vee kõndides tõi Morjana kaasa katastroofe ja laastamistööd. Usuti ka, et Morjana ja ta õed ootavad rannakukaljude vahele peitudes laevu ning lainetest tõustes kõigutavad neid nii, et need upuvad. Mõnikord ründas Morjana ka inimesi ja püüdis neid vee alla tõmata – pääsemiseks tuli välja sikutada võimalikult palju tema merevahutaolisi juukseid.
Juuli, 2022