Odaangerjad (Myrichthys), kiiruimsete luukalade perekond angerjaliste (Anguilliformes) seltsi teravsabaangerlaste (Ophichthidae) sugukonnast.
Atland, India jaVaikne ookean.
Suurim pikkus liigiti 49,4-110 cm (TL).
Perekonnas on 11 liiki (FishBase, 2020):
Myrichthys aspetocheiros McCosker & Rosenblatt, 1993 (Longfin spotted snake-eel) – pikkuim-odaangerjas. Liivasel põhjal. Vaikse ookeani idaosa: Mehhikost Panamani. Mereveeline; demersaalne; 44-64 m sügavusel. Pikkus kuni 51 cm (TL). Pole ohustatud.
Myrichthys breviceps (J. Richardson, 1848) (Sharptail eel) – teravsaba-odaangerjas. Lääne-Atland: Bermudast, Lõuna-Floridast (USA), Bahamast ja Yucatanist (Mehhiko) Antillideni, samuti Lõuna-Ameerika põhjaosa vetes. Sageli riffidel ja mererohustel aladel. Toitub peamiselt krabidest. Mereveeline; rifieluline; 0-9 m sügavusel. Pikkus kuni 102 cm (TL). Pole ohustatud.
Myrichthys colubrinus (Boddaert, 1781) (Harlequin snake-eel) – arlekiin-odaangerjas (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Indo-patsifiidne ookeaniala: Punasest merest Deagoa laheni (Mosambiik) ja idasuunas Seltsisaarteni (Prantsuse Polüneesia). Liivase või mererohuse põhjaga aladel. Toitub pisikaladest ja koorikloomadest, peab jahti tavaliselt päevasel ajal. Mereveeline; rifieluline; 0-35 m sügavusel. Pikkus kuni 97 cm (TL). Ohustatus määramata.
Myrichthys maculosus (Cuvier, 1816) (Tiger snake-eel) – täpiline odaangerjas. Indo-patsifiidne ookeaniala: Punasest merest ja Ida-Aafrikast Vaikse ookeani keskpiirkonnani. Puudub Havai ja Tuulealustel saartel. Mattub liivapõhja, toitub peamiselt öösel pisikaladest ja koorikloomadest. Hoidub üksikuna. Mereveeline; rifieluline; 0-262 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 50 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.
Myrichthys magnificus (C. C. Abbott, 1860) (Magnificent snake-eel) – tore odaangerjas. Vaikse ookeani kesk-idaosa: Havai saared, Johnstoni saar, Tuulealused saared, Midway atoll. Mereveeline; demersaalne; 1-262 m sügavusel. Pikkus kuni 78 cm (TL). Ohustatus määramata.
Myrichthys ocellatus (Lesueur, 1825) (Gold-spotted eel) – silmik-odaangerjas. Atland: Lääne-Atlandis Bermudast, Lõuna-Floridast (USA) ja Bahamast Sabta Catarinani (Brasiilia); ka Ida-Atlandis. Kivi- ja korallrahudel, mererohustel ja liivastel aladel, võib liikuda ka liiva all. Toitub peamiselt krabidest, jahti peab öösel. Mereveeline; rifieluline; kuni 15 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Myrichthys paleracio McCosker & G. R. Allen, 2012 – valgenina-odaangerjas. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid. Mereveeline; bentopelaagiline; 25-35 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL). Ohustatus määramata.
Myrichthys pantostigmius D. S. Jordan & E. A. McGregor, 1898 (Clarion snake-eel) – kirju odaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Revillagigedo ja Clippertoni saared. Mereveeline; bentopelaagiline; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 49,4 cm (TL). Pole ohustatud.
Myrichthys pardalis (Valenciennes, 1839) (Leopard eel) – leopard-odaangerjas. Atland: Ida-Atlandis Kanaari saartest Annoboni saareni (Ekvatoriaal-Guinea), teated ka Sao Tome saarelt (Guinea laht); ka Lääne-Atlandis. Urgub kiviste ookeanisaarte juures jämedas liivas. Toitub bentilistest selgrootutest. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 64,8 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Myrichthys tigrinus Girard, 1859 (Spotted snake-eel) – tiigerlaik-odaangerjas. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest Peruuni, kaasa arvatud Galapagose saared. Liivasel või mudasel põhjal. Mereveeline; rifieluline; 0-60 m sügavusel. Pikkus kuni 74 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud.
Myrichthys xysturus (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1882) – orasaba-odaangerjas.Vaikse ookeani idaosa: California laht, Baja California Sur (Mehhiko), ka Galapagose saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
August, 2020