Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)

Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)

Artikli Silepeamureenid (Gymnothorax) järg

Gymnothorax nasuta F. de Buen, 1961 (Easter Island moray) – lihavõttesaare silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Lihavõttesaar ja Tšiili. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 73,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax neglectus S. Tanaka (I), 1911 – jaapani silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 120 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nigromarginatus (Girard, 1858) (Black-edge moray) – mustrant-silepeamureen. Lääne-Atland: Floridast Texase ja Yucatanini Mehhikos, enimlevinud Mississippi deltast läänes. Mereveeline; korallrahuline; 10-100 m sügavusel (enamasti 10-19 m). Pikkus kuni 99 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,4 kg. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax niphostigmus H. M. Chen, K. T. Shao & C. T. Chen, 1996 (Snowflake-patched moray) – räitsak-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa; Taiwan, sealhulgas Penghu saar. Mereveeline; demersaalne; 35-150 m sügavusel. Pikkus kuni 75,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nubilus (J. Richardson, 1848) (Grey moray) – hallikas silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Lord Howe ja Norfolki saared, Uus-Meremaa ja Kermadeci saar. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 82 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax nudivomer (Günther, 1867) (Yellow-mouth moray) – kollasuu-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Transkeist (LAV) kuni Hawai ja Markeesi saarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Uus-Kaledooniani. Mereveeline; korallrahuline; 2-271 m sügavusel (enamasti sügaval kui 30 m). Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri. Inimtoiduks mürgise lima tõttu sobimatu.

 

Gymnothorax nuttingi Snyder, 1904 – nuttingi silepeamureen. Vaikne ookean: Hawai saared. Mereveeline; demersaalne; 164-338 m sügavusel. Pikkus kuni 112 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax obesus (Whitley, 1932) (Griffin's moray) – tüse silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Austraalia, Norfolki saar ja Uus-Meremaa. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax ocellatus Agassiz, 1831 (Ocellated moray) – silmlaikjas silepeamureen. Lääne-Atland: Suured Antillid, Kesk-Ameerika rannik Nikaraaguast kuni Lõuna-Ameerika põhjarannikuni. Mere- ja riimveeline: korallrahuline; 1-100 m sügavusel. Pikkus kuni 90 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax panamensis (Steindachner, 1876) (Masked moray) – panama silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest Kolumbiani, sealhulgas Galapagose saartel; teated ka Tšiilist. Mereveeline; demersaalne; 1-107 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax parini Collette, D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1991 – parini silepeamureen. India ookeani lääneosa: Waltersi Shoalsi nimeliste veealuste mägede juures. Mereveeline; demersaalne; 18-40 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax phalarus W. A. Bussing, 1998 – valgetähniline silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Baja Californiast Mehhikos kuni Peruuni. Mereveeline; demersaalne; 23-339 m sügavusel. Pikkus kuni 92,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax phasmatodes (J. L. B. Smith, 1962) (Ghost moray) – lummutis-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mosambiik ja Mauritius; Omaan; Filipiinidest lõunasse Austraaliani, itta Paapua Uus-Guineani. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 46 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax philippinus D. S. Jordan & Seale, 1907 (Philippines moray) – filipiini silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa; Ryukyu saared, Filipiinid. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pictus (J. N. Ahl, 1789) (Paint-spotted moray) – piprakarva silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Galapagose saarteni, Kookosesaarteni ja Clippertini saarteni; põhjasuunas Hawai ja Ryukyu saarteni, lõunas Austraalia ja Kermadeci saarteni. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 5-100 m sügavusel. Pikkus kuni 140 cm (TL). Pole ohustatud. Söömisel võib tekitada tsiguaterra-mürgitust.

 

Gymnothorax pikei Bliss, 1883 (Pike's moray) – pike'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: tabatud üksukud isendid Mauritiuselt ja Paapua Uus-Guineast. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 77 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pindae J. L. B. Smith, 1962 (Pinda moray) – pinda silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-afrikast Seltsisaarteni, põhjas Amami saarteni (Jaapan) ja Marshalli ning Hawai saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mereveeline; rifieluline; kuni 43 m sügavusel. Pikkus kuni 39 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax polygonius Poey, 1875 (Polygon moray) – nurkvõrkjas silepeamureen. Ida-Atlandis Madeira ja Ronemeemesaarte vetes, Lääne-Atlandis Kuuba, Trinidadi ja Brasiilia vetes. Mereveeline; demersaalne; 10-256 m sügavusel. Pikkus kuni 98 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax polyspondylus E. B. Böhlke & J. E. Randall, 2000 – ohtralüline silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Mereveeline; demersaalne; 180-200 m sügavusel. Pikkus kuni 41,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax polyuranodon (Bleeker, 1854) (Freshwater moray) – jõe-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Sri Lanka, Indoneesia, Borneo, Uus-Guinea, Filipiinid ja Fidži. Teated ka Palault, Austraaliast, Uus-Kaledooniast ja Vanuatult. Rannameres, suudmealadel ja magevees 20-30 km kaugusel merest. Mere-, mage- ja riimveeline; demersaalne, katadroomne, kuni 10 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristika. Võib olla agressiivne, sülg kergelt mürgine. Söömisel on esinenud tsiguerra-mürgitust.

 

Gymnothorax porphyreus (Guichenot, 1848) (Low-fin moray) – taanduim-silepeamureen. Vaikse ookeani lõunaosa: Lord Howe saarest kuni Lõuna-Ameerikani. Mereveeline; demersaalne; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 103 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax prasinus (J. Richardson, 1848) (Yellow moray) – porrukarva silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Uus-Meremaa, Lõuna-Austraalia. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 91,5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax prionodon J. D. Ogilby, 1895 (Australian mottled moray) – heleplekiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Lõuna-Jaapanist Lõuna-Hiina mereni, Austraalia, Uus-meremaa. Mereveeline; rifieluline; enamasti 20-80 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL), tavapikkus 80 sm (TL). Pole ohustatud. Provotseerimisel hammustab välkkiirelt.

 

Gymnothorax prismodon E. B. Böhlke & J. E. Randall, 2000 – saaghammas-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Ekvaatorisaared, Hawai saared, Markeesi saared. Mereveeline; demersaalne; 10-44 m sügavusel. Pikkus kuni 49,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax prolatus K. Sasaki & Amaoka, 1991 – väät-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Põhja-Taiwani idarannik. Mereveeline. Demersaalne. Pikkus kuni 40,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax pseudoherrei E. B. Böhlke, 2000 (False brown moray) – sarnik-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Filipiinidest Austraaliani, idasuunas Saalomoni saarteni. Mereveeline; demersaalne; 1-15 m sügavusel. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pseudomelanosomatus K. H. Loh, K. T. Shao & H. M. Chen, 2015 (False black-body moray) – võltsik must silepeamureen (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; bentopelaagiline; kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 73,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax pseudothyrsoideus (Bleeker, 1853) (High-fin moray) – laiuim-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Omaanist ja Indiast idasuunas Filipiinideni, põhjas Jaapanini, lõunas Austraaliani. Mereveeline; rifieluline; 0-20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax pseudotile Mohapatra, Smith, Ray, Mishra & Mohanty, 2017 (Bengal low-fin moray) – bengali silepeamureen (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookeani idaosa: India, Lääne-Bengal. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 47 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax punctatofasciatus Bleeker, 1863 (Bars'n-spots moray) – täpikvöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Hiina, Hongkong, Filipiinid, Malaisia ja Indoneesia; teated ka Indiast, Vietnamist, Taiwanilt ja Uus-Kaledooniast. Mereveeline; rifieluline; 0-264 m sügavusel. Pikkus kuni 50,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax punctatus Bloch & J. G. Schneider, 1801 (Red Sea white-spotted moray) – punase mere silepeamureen. India ookeani lääneosa: Punane meri. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 90 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax randalli D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 (Randall's moray) – randalli silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, India, Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; kuni 22 m sügavusel. Pikkus kuni 36,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax reevesii (J. Richardson, 1845) (Reeve's moray) – reevesi silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 3-55 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax reticularis Bloch, 1795 – hajusvöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mauritiusest kuni Lõuna-Jaapani ja Indoneesiani, ka Seišellidel. Teateid ka Vahemerest (Iisraeli rannikul). Mereveeline; demersaalne; kuni 56 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatus määramata. Traumaatiline. Leiab kasutamist hiina meditsiinis.

 

Gymnothorax richardsonii (Bleeker, 1852) (Richardson's moray) – richardsoni silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest medrest ja Ida-Aafrikast Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Cooki saarteni; Mikroneesias Karoliini ja Mariaani saartel. Mereveeline; rifieluline; 1-15 m sügavusel. Pikkus kuni 34 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax robinsi E. B. Böhlke, 1997 (Robins' moray) – robinsi silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon. Mereveeline; rifieluline; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 18,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax rueppelliae (McClelland, 1844) (Banded moray) – vöödiline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Pinasest merest ja Ida-Aafrikast Hawai, Tuamoto ja Markiisisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax sagenodeta (Richardson, 1848) – mauritiuse silepeamureen. India ookean: Maurutius. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax sagmacephalus E. B. Böhlke, 1997 – sadul-silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Jaapan, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 53,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax saxicola D. S. Jordan & B. M. Davis, 1891 (Honeycomb moray) – florida silepeamureen. Lääne-Atland: New Jerseust ja Bermudast Lõuna-Floridani, idasuunas Mehhiko laheni (Mississippi deltani; teated ka Kuubalt ja Belizelt. Mereveeline; demersaalne; 10-19 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax serratidens (Hildebrand & F. O. Barton, 1949) – peruu silepeamureen. Vaikse ookeani laguosa: Peruu. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax shaoi H. M. Chen & K. H. Loh, 2007 – shao silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 60,8 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax sokotrensis Kotthaus, 1968 – sokotra silepeamureen. India ookeani lääneosa: Jeemen. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax steindachneri D. S. Jordan & Evermann, 1903 (Steindachner's moray) – steindachneri silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Hawai. Mereveeline; rifieluline; 5-124 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri

 

Gymnothorax taiwanensis H. M. Chen, K. H. Loh & K. T. Shao, 2008 (Taiwanese moray) – taiwani silepeamureen. Vaikse ookeani loodeosa: Taiwan. Mereveeline; rifieluline; 3-30 m sügavusel. Pikkus kuni 52,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax thyrsoideus (J. Richardson, 1845) (Grey-face moray) – valgesilm-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Jõulusaarest Prantsuse Polüneesiani, põhhjasuu nas Ryukyu saarteni, lõunas Tongani; laialadaselt Mikroneesias. Mereveeline; rifieluline; 0-30 m sügavusel (enamasti 0-4 m). Pikkus kuni 66 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax tile (F. Hamilton, 1822) (Indian mud moray) – muda-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Andamani saartest Filipiinide ja Indoneesiani, samuti Indias ja Hawail. Tavaliselt mudastel suudmealadel, siseneb ka jõgedesse. Mere-, mage- ja riimveeline; demersaalne; anadroomne; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax undulatus (Lacépède, 1803) (Undulated moray) – lainjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest, Ida-Aafrikast ja Pärsia lahest Prantsuse Polüneesiani, põhjasuunas Lõuna-Jaapani ja Hawaini, lõunas Suure Vallrahuni. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama. Mere- ja riimveeline; rifieluline; 1-110 m sügavusel (enamasti 0-4 m). Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. On esinenud tsiguaterra-mürgistuse juhtumeid. Leiab kasutamist hiina meditsiinis. Agressiivne, kalduvus hammustada.

 

Gymnothorax unicolor (Delaroche, 1809) (Brown moray) – pruun silepeamureen. Vt artiklit Pruun silepeamureen

Gymnothorax vagrans (Seale, 1917) – lõunaameerika silepeamureen. Liigi olemasolu ebaselge, andmed vähesed, tõenäoline Lõuna-Ameerika rannavetes. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax verrilli (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (White-edged moray) – verrilli silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Baja California lõunaosast Panamani. Liivase või mudase põhjaga vees. Mereveeline; demersaalne; kuni 10 m sügavusel. Pikkus kuni 43 cm (TL). Pole ohustatud

 

Gymnothorax vicinus (Castelnau, 1855) (Purple-mouth moray) – purpursuu-silepeamureen. Lääne-Atland: Bermudast, Florida lõunaosast ja Bahamast kuni Brasiiliani. Ida-Atland: Assoorid, Madeira, Kanaarid, Roheneemesaared ja Biafra lahe saared. Mereveeline; rifieluline; kuni 145 m sügavusel. Pikkus kuni 132 cm (TL), tavapikkus 70 cm (TL), suurim publitseeritud mass 750 g. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Traumaatiline.

 

Gymnothorax visakhaensis Mohapatra, Smith, Mohanty, Mishra & Tudu, 2017 – visakhapatnami silepeamureen (eestikeelse nime puudumusel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). India ookean: India, tüüpiliseks paigaks Visakhapatnami kalasadam. Mereveeline; rifieluline. Pikkus kuni 31,1 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax walvisensis Prokofiev, 2009 – walvisi silepeamureen. Kagu-Atland: Walvis Ridge veealune mäestik. Mereveeline, bentopelaagiline. Pikkus kuni 41,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax woodwardi McCulloch, 1912 – woodwardi silepeamureen. India ookeani idaosa: endeem Austraalia vetes. Mereveeline; rifieluline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax ypsilon Hatooka & J. E. Randall, 1992 (Y-bar moray) – igrek-silepeamureen. Vaikne ookean: Jaapani lõunaosa ja Hawai saared. Mereveeline; demersaalne; 120-185 m sügavusel. Pikkus kuni 89 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax zonipectis Seale, 1906 (Barred-fin moray) – vöödikuim-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Markiisisaarte ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Filipiinideni. Mereveeline; rifieluline; 8-40 m sügavusel. Pikkus kuni 50 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

FishBase's puuduvad, ent mujal on nimetatud veel järgmisi silepeamureene:

Gymnothorax indicus Mohapatra, D. Ray, D. G. Smith & Mishra, 2016 (Indian unpatterened moray)

Gymnothorax mishrai D. Ray, Mohapatra & D. G. Smith, 2015 (Bengal moray)

Gymnothorax odishi Mohapatra, Mohanty, Smith, Mishra, and Roy, 2018

Gymnothorax ryukyuensis Hatooka, 2003

                                                                                                                                                                                          Juuli, 2020

 

Vaata lisaks:

Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
Mureenlased (Muraenidae)
Silepeamureenid (Gymnothorax)