Otsingu tulemused:

1. Åmanden (näkk-olend Taani folklooris)
2. Õngekonksu ajaloost
3. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
4. Ülemiste järv
5. Ülemiste järve soldat (pärimus)
6. Ümarheeringad (Etrumeus)
7. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
8. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
9. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
10. Aadria meri
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
13. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Abinõusid kalaõnne kindlustamiseks (pärimus, maagia; Loorits)
16. Abiogenees
17. Adamson Amandus
18. Adsalluta (keldi-balkani-illüüria jõe- ja kärestikujumalanna)
19. aer
20. aerjalalised (kopepoodid)
21. Ahi / Vritra (naaga hinduismis)
22. Ahing (västar; angerjaahing)
23. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
24. Ahtuba
25. Ahven (Perca fluviatilis)
26. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
27. Aiauss
28. ainupõlvsed
29. Akuraid (Narcine)
30. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
31. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
32. Alara (veehaldjas turgi rahvaste mütoloogias)
33. Albasta / labasta / lobasta / lopasta (kuri veevaim vene folklooris)
34. albatrossid
35. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
36. Allveevahimees
37. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
38. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
39. Amudarja
40. Amuur
41. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
42. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
43. Anšoovised (Engraulis)
44. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
45. Anemomeeter
46. Angerja oja (Angerja jõgi)
47. Angerjaõngejada
48. Angerjas (Anguilla anguilla)
49. Angerjas (pärimus)
50. Angerjas jaapani köögis
51. Angerjasöömise ajaloost
52. Angerjaõngejada
53. Angersägad (Clarias)
54. Angulas
55. Anisakiaas (anisakidoos)
56. Anisakiidid (Anisakidae)
57. Anne kanal
58. Antagonism
59. Apa Sâmbeta (jõgi Rumeenia mütoloogias)
60. Araabia meri
61. Arank / Arang / Anank / Yaran (türgi-tatari veevaim)
62. Arapaima
63. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
64. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
65. Aržavennik (soovaim Valgevene uskumustes)
66. Arteesia vesi
67. Astelraid (Dasyatis)
68. Astelraid 2 (Bathytoshia)
69. Astelraid 3 (Hemitrygon),
70. Astelraid 6 (Fontitrygon)
71. Azjarnitsad (valgevene veeneiud)
72. Atla jõgi
73. Atla laht
74. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
75. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
76. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
77. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
78. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
79. Atlandiraid (Atlantoraja)
80. atraktant (atrahent)
81. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
82. Avagrah (jõekoletis Bengali lahte suubuvates jõgedes)
83. Ayša Qandiša / Kandisa (Põhja-Maroko naisdeemon)
84. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
85. Baikal
86. Bakunawa (merekoletis Filipiinide mütoloogias)
87. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
88. Balzer
89. Bannik (idaslaavi saunavaim)
90. Barhouti kaev (põrgukaev islami mütoloogias; Jeemen)
91. Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
92. Barramundi
93. Bass
94. Bellingshausen
95. Beluuga (Huso huso)
96. Bentaal
97. Bentos
98. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
99. Beri (kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta)
100. Bestiaarium
101. Bete
102. Bete Krokodil
103. Biofilter
104. Bioturbatsioon
105. Birdeye
106. Birjussa
107. bissa
108. Bjarnil izaža (laki veevaldjas)
109. Boginka (kurivaim lääneslaavi mütoloogias)
110. Boiúna kaksikud (Brasiilia legend)
111. Bolotnitsa (vene soovaim)
112. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
113. Botvinja
114. Brahmaputra
115. Bregdi (merekoletis šoti folklooris)
116. Briis
117. Britomartis/Diktynna (kreeta jumalanna)
118. Bulak iyesi ehk Chesma iyesi (türgi, altai ja tatari allika- ja kaevuvaldjas)
119. Buran (mootorsaan)
120. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
121. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
122. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
123. Castingu MM
124. Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
125. Chai nenesi (Türgi ja Azerbaidžaani jõevaldjas)
126. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
127. Chessie (veekrüptiid USAs)
128. Chini järve naaga / Seri Gumum (nāga Malaisias)
129. Colapesce (tegelane Lõuna-Itaalia folklooris)
130. Cooki saared
131. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
132. Coulaine kaevu basilisk (olend prantsuse folklooris)
133. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
134. Creme
135. D.A.M.
136. Daaniod (Danio)
137. Daing
138. Dakuwaqa / Dakuwanga (hai-jumalus Fidžil)
139. Devaariod (Devario)
140. Devil's Lake koletis (järvekoletis USAs)
141. Dirhami laht
142. Donburi
143. Doom Bari merineitsi / Padstowi merineitsi (korni folkloor)
144. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
145. Drac ehk Le Drac (draakon Lõuna-Prantsusmaal)
146. Drangue / Drague / Drangoi (Albaania poolinimene-pooldraakon)
147. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
148. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
149. Ebabootsiad (Parabotia)
150. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
151. Ebisu (jaapani kalajumal)
152. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
153. Eesti jõgede loend
154. Eesti järved
155. Eesti järvede loend
156. Eesti Kalur
157. Eesti lahed (tähestikuline loend)
158. Eesti Merekool
159. EFTTA
160. Elango, Julius
161. Elbst (veevaim Šveitsis Seele järves)
162. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
163. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
164. Emajõe Lodjaselts
165. Emakala (Zoarces viviparus)
166. End, Albert Arvo
167. Endla järve tekkimine (pärimus; Eisen)
168. Endla järvestik
169. Erikson, Juhan (kalatööstur)
170. Erinarkid (Heteronarce)
171. Erm Vaike
172. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
173. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
174. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
175. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
176. Faro (veejumal ja demiurg bambara mütoloogias)
177. Fenkol (apteegitill)
178. Finfolk (Orkney näkkrahvas)
179. Flambeau
180. Fotofoor
181. Friteerimine
182. Ganga (jumalanna hinduismis, Gangese kehastus)
183. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
184. Garkain (Austraalia folkloor)
185. Garum ja liquamen
186. Geluchart / Testudo polypus (müütiline olend bestiaariumides)
187. Gonggong (veejumal Hiina mütoloogias)
188. Grootslang (müütiline olend Lõuna-Aafrikas)
189. Guariba-boia (veekrüptiid Lõuna-Ameerikas)
190. Gupi (Poecilia reticulata)
191. Hõbesilmad (Chanodichthys)
192. Haamerhai (Eusphyra blochii)
193. Haid kulinaarias
194. Hailiha nimekujud
195. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
196. Hakk-kala
197. Halirrhothius (Poseidoni poeg)
198. Hallhaid (Carcharhinus)
199. Hamaguri nyōbō (merikarp-naine Jaapani folklooris)
200. Hammassärg (Rutilus frisii)
201. Hantu Kotak (jõevaim Malaisias)
202. Harilaid
203. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
204. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
205. Harilik meriangerjas (Conger conger)
206. Harilik merilohe (Trachinus draco)
207. Harilik mullauss (maauss)
208. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
209. Harilik pardkala (Barbus barbus)
210. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
211. Harilik taimen (Hucho taimen)
212. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
213. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
214. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
215. Harju alamvesikond
216. Hauapüük
217. Haug komi pärimuses
218. Haug püügikalana
219. Haug toidukalana
220. Haugasraid (Aetobatus)
221. Heeringalised (Clupeiformes)
222. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
223. Heik (Hake) kalanimedes
224. Heintz Karl
225. Helepardlikud (Mystacoleucus)
226. Heleraid (Leucoraja)
227. Helkseljad (Chelaethiops)
228. Heng Gong Yu (inimkala Hiina mütoloogias)
229. Hensen, Victor
230. Heqet (egiptuse viljakusjumalanna)
231. Hi-Lo
232. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
233. Hiidlased Pärnu rannas kalastamas (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
234. Hiidlaste tohuselkäigust (pärimus, vanapagan, tont; Loorits)
235. Hiina draakon / loong / long / lung
236. Hiinatrullid (Yunnanilus)
237. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
238. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
239. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
240. Hobulaiuskraadid
241. Hollandi kaste
242. Homaarlased (Nephropidae)
243. Hulkharjasussid (Polychaeta)
244. Hõbekoger (Carassius gibelio)
245. Hõimkond
246. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
247. Hämarhaid (Scymnodalatias)
248. Hülgepüük
249. Iilastuli
250. Illhvelid (põrguvaalad Islandi folklooris)
251. Imihingud (Gastromyzon)
252. Imiussid (Trematoda)
253. Indo-Vaikne ookeaniala
254. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
255. Interpretatio Romana / Rooma tõlgendus
256. Invincible (Nilsu)
257. Ioskeha ja Tawiscara (huroonide vastandlikud kaksikvennad)
258. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
259. Järvekoletised
260. Järvelehmad (olendid Wales'i folklooris)
261. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
262. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
263. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
264. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
265. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
266. Jahumardika vastne (jahuuss)
267. Jengu (veevaim Aafrikas)
268. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
269. Johannes Vares
270. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
271. Jussi järved
272. Juust õngesöödana
273. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
274. Jõehallhaid (Glyphis)
275. Jõemõisa-Kaiu järvestik
276. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
277. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
278. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
279. Jämesabaraid (Urolophus)
280. Järveelustik ehk limnobios
281. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
282. Jäseraid (Cruriraja)
283. Jääpüük
284. Jäärauad
285. Kääbusrasboorad (Boraras)
286. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
287. Kaanid (Hirudinea)
288. Kaarmise järv (Karmise järv)
289. Kaaviari ajaloost
290. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
291. Kahvamine
292. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
293. Kalakaste
294. Kalakasvatus
295. Kalakasvatus Eestis
296. Kalamüüdid ja müütilised kalad
297. Kalandus
298. Kalanduskoda
299. Kalaparv
300. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
301. Kaltas-ekva (jumalanna obiugrilaste usundis)
302. Kalurite loitse ja ütlusi
303. Kaluuga (Huso dauricus)
304. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
305. Karelestad (Hippoglossoides)
306. Kartul
307. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
308. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
309. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
310. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
311. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
312. Kazõmi jõe haldjatar / Kassum-imi / Vut-imi (hantide kaitsevaim)
313. Katsuobushi
314. Katthveli (koletisvaal Islandi mütoloogias)
315. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
316. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
317. Kawauso (libasaarmas Jaapani folklooris)
318. Kelpie (veehobune šoti ja iiri folklooris)
319. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
320. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
321. Kidata konks
322. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
323. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
324. Kiinide vastsed
325. Kiisk (pärimus)
326. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
327. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
328. Kilu nimelugu
329. Kinnine haspelrull
330. Kinnise rulli ehitus
331. Kirptirgu sidumise sõlm 1
332. Kitska žonka (näkk Koola poolsaarel)
333. kiviahvenlased (Serranidae)
334. Kivitrullingud (Nemacheilus)
335. Knucker (veedraakon inglise mütoloogias)
336. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
337. Koerhaid (Scyliorhinus)
338. Koerhailased (Scyliorhinidae)
339. Koger (Carassius carassius)
340. Kogred (Carassius)
341. Koibraid (Sinobatis)
342. Koiliad (Coilia)
343. Kon (inkade-eelses mütoloogias vihma ja tuule jumal)
344. konks (õngekonks)
345. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
346. Konn jakuudi šamanismis
347. Koolmekalad (Erimyzon)
348. Koonhaid (Rhizoprionodon)
349. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
350. Koorküla järvestik
351. Kopskalad (Dipnoi)
352. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
353. Kosmoidsoomus
354. Kreeka merejumalad
355. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
356. Kuhu jäi vaarao sõjavägi (pärimus; Loorits)
357. Kuivatamine/vinnutamine
358. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
359. Kuldkala (Carassius auratus)
360. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
361. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
362. Kullavähk (Galicia mütoloogia)
363. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
364. Kura säär
365. Kuremaa järv (Kurema järv)
366. Kussie (jaapani järvekoletis)
367. Kuusamon Uistin Oy
368. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
369. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
370. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
371. Kärbsed õngesöödana
372. Kärbsenukk (kärbsekookon)
373. Kärbsetõugud meditsiinis
374. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
375. Kärphaid (Mustelus)
376. Kärsshingud (Acantopsis)
377. Käsiõng
378. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
379. Käärtrullid (Schistura) 2
380. Käärtrullid (Schistura) 3
381. Lühirasboorad (Brevibora)
382. Lahtise rulli ehitus
383. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
384. Lahtise rulli vänt
385. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
386. Lakerda (türgipärane soolakala)
387. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
388. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
389. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
390. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
391. Landilugu: dr Heintz
392. Landilugu: Kuusamo puukala
393. Landilugu: Nilsu
394. Lasa järv [Koorküla järvestik]
395. Lasnhaid (Scoliodon)
396. Lasnlõuad (Scaphognathops)
397. Laulev jõgi (legend Pascagoula jõest, USA)
398. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
399. Leevi jõgi
400. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
401. Leivast õngesöödad
402. Lenddaaniod (Esomus)
403. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
404. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
405. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
406. Lestad (Platichthys)
407. Liban / Lí Ban (merineitsi Iiri folklooris)
408. Libekala
409. Liblikate röövikud
410. Liblikraid (Gymnura)
411. Liftahvenad (Helicolenus)
412. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
413. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
414. Linajärv (Jussi Linajärv)
415. Linask (Tinca tinca)
416. Linné, Karl
417. Linnuroni (Ligula intestinalis)
418. Lintsabalased (Trichiuridae)
419. Llamhigyn Y Dwr / Water Leaper / Vesihüppaja (veekrütpiid kõmri rahvausundis)
420. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
421. Logardraid 3 (Pseudobatos)
422. Logardrailased (Rhinobatidae)
423. Longana / Anguana (veeolend Itaalia folklooris)
424. Lonthülged (Mirounga)
425. Loobu jõgi
426. Lophius budegassa (must merikurat)
427. Losi (hiiglane Samoa pärimuses)
428. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
429. Luts (Lota lota)
430. Lõunaraid (Zearaja)
431. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
432. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
433. Läänesaarte alamvesikond
434. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
435. Mölliangerjad (Panturichthys)
436. Müütilised veeolendid
437. maailma jõed (loend)
438. Madumureenid (Uropterygius)
439. Maggot
440. Majak (kolhoos)
441. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
442. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
443. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
444. Mamlambo (veekrüptiid Lõuna-Aafrikas)
445. Man
446. Mannasöödad
447. Maskraid (Neotrygon)
448. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
449. Mazu ehk Matsu (Hiina merejumalanna)
450. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
451. meduus
452. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
453. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
454. Melikertes / Palaimon (kreeka merejumal)
455. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
456. Merehaigus
457. Merekoletised
458. Meremeeste uskumused
459. Mererohi paadi põhja küljes (pärimus, meretont; Loorits)
460. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
461. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
462. Merikeellased (Soleidae)
463. Merikogerlased (Sparidae)
464. Merikoha (Sander marinus)
465. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
466. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
467. Meriluts (Brosme brosme)
468. Merineitsi
469. Meripuugid (Scorpaena)
470. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
471. Merisutt (Petromyzon marinus)
472. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
473. Merluusid (Merluccius)
474. Metsprussakas
475. Miiu
476. Minhocão (krüptiid Brasiilias)
477. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
478. Mohana / La Mojana (Kolumbia-Kariibi folkloor)
479. Moiva (Mallotus villosus)
480. Mokkparrakad (Labeobarbus)
481. Mondjoli (olend Kesk-Aafrika mütoloogias)
482. Morilased (Moridae)
483. Morzeczki / Mòrzëca (kašuubi merineitsi)
484. Mourioche / Guenne (veehobune Prantsusmaal)
485. muda
486. Mudaelustik ehk pelon
487. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
488. Mul Gwishin (veekummitus Korea folklooris)
489. Mussie (järvekoletis Kanadas)
490. Mussoon
491. Must marliin (Istiompax indica)
492. Mustatäpitõbi
493. Musthaid (Apristurus)
494. Mustjõe alamvesikond
495. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
496. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
497. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
498. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
499. Mõrrapüük
500. Mõõkkala (Xiphias gladius)
501. Mägiründid (Psilorhynchus)
502. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
503. Määr, Aleksander
504. Mölder, August
505. Mügarninad (Hybopsis)
506. Näkirahvas Filipiinidel
507. Näkk (eesti)
508. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
509. Naaskelraid (Pastinachus)
510. Naglfar (küüntest laev Põhjala mütoloogias)
511. Nahknark (Crassinarke dormitor)
512. Naissaar
513. Nakshatra Meenu (müütiline veeolend Indias)
514. Narmasmokad (Labeo)
515. Narva veehoidla
516. Nasv
517. Navaaga (Eleginus nawaga)
518. Nelikant-kaldauss
519. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
520. Niituimlutslased (Physidae)
521. Ningyo /gyohijn / hangyojin (jaapani näkk)
522. Nipsviidikad (Hemiculter)
523. Nirkhailased (Hemigaleidae)
524. Njuzu (veevaim Lõuna-Aafrikas)
525. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
526. Nokisründid (Microphysogobio)
527. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
528. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
529. Nootkonna omaaegsest kodukorrast (pärimus, kalaõnn, maagia; Loorits)
530. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
531. Nuggle (veehobune Shetlandi folklooris)
532. Nugishaid (Triakis)
533. Nuliajuk / Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
534. Nuudelangerjad (Neoconger)
535. Nuutraid (Himantura)
536. Oad, Jaan
537. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
538. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
539. Ogahaid (Squalus)
540. Ogasilmad (Pangio)
541. Ojamaa (Gotland)
542. Okasturilased (Notacanthidae)
543. Okishaid (Centroscyllium)
544. Ollipeist / Oillipheist / Uilefeist (veekoletis iiri mütoloogias ja folklooris)
545. ondatra (piisamrott, biisamrott)
546. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
547. Ontario järve koletis / Kiengstie (veeküpriid Kanadas)
548. Osmussaar
549. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
550. Pähkla tõusuallikas (Põhjatu, Pühatu, Pöhatu allik)
551. Pärimus: Otepää Pühajärv
552. Püha vesi komi mütoloogias
553. Pühad allikad vadja rahvausundis
554. Pakssabaraid (Trygonoptera)
555. Paljaslõuad (Acheilognathus)
556. paneerimine
557. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
558. Pardpuntiused (Barbodes)
559. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
560. Paunküla veehoidla
561. Pešapaj ja Gunu (lesgide vihmariitused)
562. Peen kõduuss
563. Peipsi alamvesikond
564. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
565. Pettai, Elmar Voldemar
566. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
567. Pigo (Rutilus pigus)
568. Pihklased (Myxini)
569. Pihtla kalakasvandus
570. Piikraid (Urobatis)
571. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
572. Piimjas soouss
573. Piiskopikala (bishop fish)
574. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
575. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
576. Pimenarkid (Typhlonarke)
577. Pinatubo koletis (veekrüptiid Filipiinidel)
578. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
579. Poi
580. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
581. Polaarhaid (Somniosus)
582. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
583. Poola uss
584. Povodni mož / vodeni mož / gestrin / muk (sloveenia veemees)
585. Prespa forell (Salmo peristericus)
586. Prussakas ja tarakan
587. Psammon
588. Puimur (veedraakon nanai mütoloogias)
589. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
590. Puluga (jumalus Andamani saartel)
591. Punane vihmauss (pool-ööuss)
592. Punapardlikud (Pseudobarbus)
593. Punase allika vesineitsid
594. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
595. Puntiused (Puntius)
596. Purikalalased (Istiophoridae)
597. Purjus krevetid
598. Puukala (Kuusamo puukala)
599. Puutumata vesi / joomata vesi / tumm vesi (maagiline vesi slaavi rahvausus)
600. Põhjavee-elustik
601. Põishüljes (Cystophora cristata)
602. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
603. Põlula Kalakasvatuskeskus
604. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
605. Pärimus: Kaussjärv
606. Pärimus: Lutsu järv
607. Pärimus: Raudjärve kullapütt
608. Pärimus: Uhtjärv
609. Pärimus: Verijärv
610. Pärnu alamvesikond
611. Pärnu Kalakombinaat
612. Pärnu kalanduskool
613. Qianliyan (Hiina mere- ja uksejumal)
614. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
615. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
616. Rabakonn
617. Rafara / Fara / Faravari (veejumalanna Madagaskari mütoloogias)
618. Raid (Raja)
619. Rakfisk ehk norra hapukala
620. Rakonda (Raconda russeliana)
621. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
622. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
623. Rasboorad (Rasbora)
624. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
625. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
626. Redunica (kašuubi veehaldjas)
627. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
628. Reobiont
629. Riffhai (Triaenodon obesus)
630. Rihmsabaraid (Taeniura)
631. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
632. Riikoja Heinrich
633. Ristkok, Jüri
634. Robalod (Centropomus)
635. Roheline mullauss
636. Rohukonn
637. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
638. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
639. Rokugyo / roku (maakala Hiina ja Jaapani mütoloogias)
640. Rombkalad (Bothus)
641. Rombkalalased (Bothidae)
642. Roosa mullauss
643. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
644. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
645. Ruske käärtrull (Schistura russa)
646. Russalka
647. Rõbak Baltiki
648. Rõuge järvestik
649. Räimeõng
650. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
651. Saadjärv (Saadrejärv)
652. Saaghailised (Pristiophoriformes)
653. Saagsabahaid (Galeus)
654. Sagrits, Richard
655. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
656. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
657. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
658. Sammet, Jaak
659. Sannakji
660. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
661. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
662. Sardiinid
663. Sardiinikesed (Harengula)
664. Sardinellid (Sardinella)
665. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
666. Saunja laht
667. Sea Mither / Mither o' the Sea (merevaim Orkney saarte mütoloogias)
668. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
669. Seonaidh (veevaim Hebriididel)
670. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
671. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
672. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
673. Shen / chen (Hiinas ja Jaapanis veedraakon või merikarp)
674. Shenlong (Hiina draakon)
675. Shui gui (hiina veekummitus)
676. Shuimu / Shuimu Niangniang (hiina veedeemon)
677. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
678. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
679. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
680. Sideak Parujar (bataki jumalanna; Sumatra; Lääne-Indoneesia)
681. Sidrunhaid (Negaprion)
682. Sihuanaba / La Sihuehuet / Siguanaba / Cigua / Cegua jm (näkilaadne olend Kesk-Ameerikas)
683. Siiad (Coregonus)
684. Siig - huvipüük Eestis
685. Siig spordikalana Skandinaavias
686. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
687. Silepeamureenid (Gymnothorax)
688. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
689. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
690. Sinakas soouss
691. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
692. siugkonnalised (apoodid)
693. Slaavi veemehed
694. Smetty (järvekoletis USAs)
695. Soomuskuked (Lepidotrigla)
696. Soomuslest (Limanda limanda)
697. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
698. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
699. Sovetskaja Rodina (laev)
700. Spinningisti kaksteist käsku
701. Szépasszony (ungari jumalanna)
702. Staratel
703. Știma Apei (Rumeenia vetehaldjas)
704. Storsjöni järve koletis / Storsöodjuret (veekrüptiid Rootsis)
705. Stroganina
706. Suhurmašu (kits-kala Mesopotaamia mütoloogias)
707. Sump (kumm, pandur, märss)
708. Sumplaev
709. Susski, Vladimir
710. Suue
711. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
712. Suur mullauss
713. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
714. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
715. Suurallikas
716. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
717. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
718. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
719. Svinnegarni allikas (püha allikas Rootsis)
720. Sõnnikuuss
721. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
722. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
723. Südvester
724. Sünkraid (Amblyraja)
725. Süvahaid (Centroscymnus)
726. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
727. Süvaraid (Bathyraja)
728. Šelfihaid (Halaelurus)
729. Zennori merineitsi (korni folkloor)
730. Zoobentos
731. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
732. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
733. Taaliku sadam
734. Tabadusekepp
735. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
736. Tainas angerjapüügiks
737. Tallinna Kalakombinaat
738. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
739. Tallinna Merekolledž
740. Tamm, Friedrich
741. Tamula järv (Tamla järv)
742. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
743. Tatrakakud
744. Temera (Temera hardwickii)
745. Tempura
746. Temu / Temu edeni / Mutemuni / Tamhuni / Mudiko (peremees-vaim tunguusi-mandžu rahvastel)
747. Tiit Hunt. Eesti kalad
748. Tikokura ja Tumuitearetoka (Mangaia saare merekoletised)
749. Tintlased (Osmeridae)
750. Tippviidikad (Alburnoides)
751. Tobiased (Ammodytes)
752. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
753. Tooder
754. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
755. Trüssad (Thryssa)
756. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
757. Traaler
758. Traalnoot
759. Traalpüük
760. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
761. Triivpüük
762. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
763. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
764. Trullinglased (Nemacheilidae)
765. Trullingud (Barbatula)
766. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
767. Tuletorn
768. Tume vihmauss
769. Tumehaid (Etmopterus)
770. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
771. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
772. Tursad (Gadus)
773. Tursamaks
774. Tursamaksa konserveerimine
775. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
776. Tuul
777. tuulekala (pärimus)
778. Tuur
779. Tuurlased (Acipenseridae)
780. Tõugjärv (Küünjärv)
781. Tõugussaare raba laugas
782. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
783. Tääkraid (Urotrygon)
784. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
785. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
786. Tömpninad (Pimephales)
787. Udigul loz ehk Utkõl loz (sölkupi vetevaldjas)
788. Ugjuknarpak (koletis inuiti folklooris)
789. Ukraina (baaslaev)
790. Ukupanipo (Havai hai-jumal)
791. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
792. Unadon
793. Und
794. Undiin
795. Urbukse järv (Urbuse järv)
796. Ussikonks (säärekidadega konks)
797. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
798. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
799. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
800. Väätangerjad (Chlopsis)
801. Väitskõhud (Parachela)
802. Vadzjanik / vadzjanõ dzed (valgevene veemees)
803. Vagelangerlased (Moringuidae)
804. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
805. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
806. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
807. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
808. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
809. Valgeninahai (Nasolamia velox)
810. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
811. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
812. Vana Piljani Antsu kalaõnn (pärimus, järve hoidja; Loorits)
813. Vanapagan laevameheks (pärimus; Eisen)
814. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
815. Vasarhaid (Sphyrna)
816. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
817. Vastne
818. Veealune (veealune maailm komi muinasjuttudes)
819. Veehaldjad vadja rahvausundis
820. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
821. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
822. Vesi udmurdi maailmapildis
823. vesikond
824. Vetevaim komi mütoloogias
825. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
826. Vihmauslased (Lumbricidae)
827. Vihmauss (liigid)
828. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
829. Viikangerjad (Scolecenchelys)
830. Viitina kuurits
831. Vila / Samovila / Samodiva (naisvaim slaavi mütoloogias)
832. Vimb (Vimba vimba)
833. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
834. Vinkelhaid (Oxynotus)
835. Vinnutatud räimed
836. Viru alamvesikond
837. Viuraid (Aetomylaeus)
838. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
839. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
840. Võldas (Cottus gobio)
841. Võrtsjärve alamvesikond
842. Väheharjasussid
843. Vähilaadsed
844. väike meriahven (Sebastes viviparus)
845. Väike ogahai (Squalus blainville)
846. Väike saagrai (Pristis clavata)
847. väike tobias (nigli, väiketobias)
848. Väikeraid (Rajella)
849. Väikesuulest (Microstomus kitt)
850. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
851. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
852. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
853. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
854. Vöötninad (Rhinichthys)
855. Wandjina (pilve- ja vihmavaim Austraalias)
856. Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)
857. Õlikook
858. Õngitsemine+
859. Äntu järved
860. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
861. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
862. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
863. Xiao Gong (veevaldja hiina hilises mütoloogias)
864. Yu Shi (Hiina vihmajumal)
865. Yunak iyesi (türgi, tatari ja altai vanni- või vannitoavaim)

Silepeamureenid (Gymnothorax)

Silepeamureenid (Gymnothorax), kalade perekond angerjaliste (Anquilliformes) seltsi mureenlaste (Muraenidae) sugukonnast.

Atlandi, India ja Vaikses ookeanis. Kõik liigid on mereveelised, mõned sisenevad riimvette või ongi riimveelised, 2 liiki võivad viibida ka magevees: jõe-silepeamureen (G. polyuranodon) ja muda-silepeamureen (G. Tile). Eelistavad kivise põhjaga alasid, kus saavad peituda pragudesse ja lõhedesse. Päevasel ajal enamus liike varjuvb, tüüpiliseks asendina on peidupaigast väljas vaid pea, kuid on ka liike, kes on aktiivsemad just päeval. Toituvad vähilaadsetest, kaladest, ümarussidest jm. On liike, kes eelistavad vähilaadseid ja on liike, kes eelistavad kalasid; ka sama liigi eelistused võivad erinevates piirkondades erineda.

Mõned liigid on traumaatilised ning võivad inimest kas provetseeritult või ka provotseerimata rünnata. Mõnede liikide (suuremate sisendite) toiduks kasutamisel on sööjatel esinenud tsiguaterra-mürgistust.

Osa liike on hermafrodiitsed.

Suurim pikkus liigiti 18-300 cm (TL).

Perekonnas on 126 liiki (FishBase, 2020):

Gymnothorax afer Bloch, 1795 (Dark moray) – tume silepeamureen. Ida-Atland: Mauritaaniast kuni Fria neemeni Namiibias. Riimveeline, demersaalne, amfidroomne, 10-45 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 60 vm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax albimarginatus (Temminck & Schlegel, 1846) (White-margin moray) – valgerant-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Indoneesiast Hawai saarteni, põhjasuunas Jaapani ja Taiwanini. Rannarahude liivastel nõlvadel, poeb päevasel ajal liiva sisse. Mereveeline; korallrahuline; 6-180 m sügavusel. Pikkus kuni 105 cm (TL). Pole ohustatud. Hammustus võib olla mürgine.

 

Gymnothorax angusticauda (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) (Narrow-tail moray) – salesaba-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri ja Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; sügavamal kui 15 m. Pikkus kuni 50,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax angusticeps (Hildebrand & F. O. Barton, 1949) – kurruline silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Peruu. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 51 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annasona Whitley, 1937 (Lord Howe Island moray) – annasona silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Lord Howe ja Norfolki saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 55,3 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annulatus D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 (Ringed moray) – rõngasvöödiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid ja Tai laht. Mereveeline; demersaalne; 0-81 m sügavusel. Pikkus kuni 50,1 cm (TL), tavapikkus 44,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax atolli (Pietschmann, 1935) (Atoll moray) – atolli silepeamureen. Vaikse ookeani ida-keskosa: Hawai saarte põhjaosa ja Midway atoll. Mereveeline; demersaalne; kuni 8 m sügavusel. Pikkus kuni 20,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax australicola Lavenberg, 1992 (South Pacific moray) – lõuna-silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosas Lord Howe saar, kaguosas Rapa saar, Ducie atoll, Easteri ja Desventuradase saared. Mereveeline; demersaalne; 0-45 m sügavusel. Pikkus kuni 37,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax austrinus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Southern moray) – austraalia silepeamureen. India ookeani idaosa: Victoria (Kagu-Austraalia). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 88,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax bacalladoi E. B. Böhlke & Brito, 1987 (Canary moray) – kanaari silepeamureen. Ida-Atlandi keskosa: Kanaari saared, maderia saar, Roheneemesaared. Mereveeline; batüdemersaalne, 17-604 m sügavusel. Pikkus kuni 34,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax baranesi D. G. Smith, Brokovich & Einbinder, 2008 – baranesi silepeamureen. India ookeani lääneosa: Aqaba laht Punases meres (Iisrael). Mereveeline; bentopelaagiline, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 85,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax bathyphilus J. E. Randall & McCosker, 1975 (Deep-dwelling moray) – süva-silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Easteri ja Desventuradase saared. Tüüpisend tabatud 250 m sügavuselt. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 76,4 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax berndti Snyder, 1904 (Y-patterned moray) – harilik silepeamureen. India ookeani lääneosas Maldiividel ja Mauritiusel; Vaikses ookeanis Taiwanist Uus-Meremaani, idasuunas kuni Hawaini. Haruldane liik. Mereveeline, rifieluline, 30-303 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax breedeni McCosker & J. E. Randall, 1977 (Black-cheek moray) – mustpõsk-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt India ookeanis alates Aafrika idarannikust kuni Vaikse ookeani saarteni (Polüneesia, Maldiivid jt, kuid puudub Hawail). Toitub kaladest ja kaheksajalgadest. Mereveeline, rifieluline, 4-40 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Traumaatiline, hammustab territooriumile tungijat.

 

Gymnothorax buroensis (Bleeker, 1857) (Vagrant moray) – buro silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Tuamoto saarteni, Põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Austraaliani. Vaikse ookeani ida-keskosa: Kostariika, Panama, Galapagose saared. Mere- ja riimveeline; korallrahuline, 0-25 m sügavusel. Pikkus kuni 38,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castaneus (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (Panamic green moray) – kastanpruun silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Ekuadorini, kaasa arvatud Galapagose saared. Toitub peamiselt koorikloomadest ja kaladest. Mereveeline; korallrahuline, 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castlei E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1999 (Castle's moray) – castle'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Filipiinid, Indoneesia ja Suur Vallrahu Austraalias. Mereveeline; korallrahuline, 18-21 m sügavusel. Pikkus kuni 22,9 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cephalospilus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Head-spot moray) – täpik-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida- ja Lääne-Austraalia. Mereveeline; demersaalne; 125-134 m sügavusel. Pikkus kuni 20,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chilospilus Bleeker, 1864 (Lip-spot moray) – laikhuul-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Lõuna-Aafrikast ja Omaanist kuni Hawai ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Ogasawara saarteni, lõunasuunas Põhja-Austraalia ja Loyalty saarteni. Mereveeline; korallrahuline, 1-45 m sügavusel. Pikkus kuni 50,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chlamydatus Snyder, 1908 (Banded mud moray) – vöötrüü-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa; Ryukyu saared, Filipiinid, Indoneesia, Taiwan. Mereveeline; korallrahuline, 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax conspersus Poey, 1867 (Saddled moray) – lailaikjas silepeamureen. Lääne-Atland: Mehhiko lahest kuni Rio Grandeni; Põhja-Carolinast, Floridast (USA), Antillidest ja Kolumbiast kuni Lõuna-Brasiiliani; leitud ka Argentiina vetest. Mandrinõlva ülaosas peentes setetes. Mereveeline; batüdemersaalne, 100-310 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cribroris Whitley, 1932 (Sieve-patterned moray) – sõelkiri-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Ida-Austraalia. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax davidsmithi McCosker & J. E. Randall, 2008 (Flores mud moray) – floresi silepeamureen. India ookeani idaosa: Indoneesia. Mereveeline; bentopelaagiline; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 29,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dorsalis Seale, 1917 – peituim-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Hongkong, Malaka väin, Malaisia, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 82,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dovii (Günther, 1870) (Fine-spotted moray) – peentähnik-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kostariikast Kolumbiani, sealhulgas Galapagose saared; samuti Kalifornia lahes. Mereveeline; korallrahuline; 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 170 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax elegans Bliss, 1883 (Elegant moray) – keigar-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Samoani, põhjasuunas Ogasawara saarteni. Mereveeline; korallrahuline; 92-450 m sügavusel. Pikkus kuni 64,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax emmae Prokofiev, 2010 – emma silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Vietnam. Mereveeline; bentopelaagiline, 14-100 m sügavusel. Pikkus kuni 43 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax enigmaticus McCosker & J. E. Randall, 1982 (Enigmatic moray) – tiiger-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast ja Adeni lahest kuni Tuamotu saarteni, põhasuunas Ryukyu saarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 58 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax equatorialis (Hildebrand, 1946) (Spot-tail moray) – täppsaba-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Peruuni. Mereveeline; demersaalne, 22-125 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax eurostus (C. C. Abbott, 1860) (Abbott's moray) – tähniline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Seišellid. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Lihavõttesaar, Tšiili. Mereveeline; koraalrahuline, 1-74 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax eurygnathos E. B. Böhlke, 2001 – lailõug-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia laht (Mehhiko). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 406 m sügavusel. Pikkus kuni 46,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax favagineus Bloch & J. G. Schneider, 1801 (Laced moray) – hunt-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Paapua Uus-Guineani, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunasuunas Austraaliani. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Võib käituda agressiivselt. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax fimbriatus (E. T. Bennett, 1832) (Fimbriated moray) – kirjak-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Madagaskarist kuni Seltsisaarteni, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunas Queenslandini (Austraalia), ka Mikroneesias. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 7-50 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.

 

Gymnothorax flavimarginatus (Rüppell, 1830) (Yellow-edged moray) – kollaserv-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast idasuunas Tuamoto ja Australi saarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledooniani. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama ja Galapagose saared. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mereveeline; korallrahuline; 1-150 m sügavusel. Pikkus kuni 240 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Akvaristikaäri. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax flavoculus (E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1996) (Pale-nose moray) – kollasilm-silepeamureen. India ookeani lääneosa: Omaani lahest kuni Lõuna-Omaanini, teated ka Socotra saarestikust. Mereveeline; korallrahuline; 0-6 m sügavusel. Pikkus kuni 40,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax formosus Bleeker, 1864 – kaunis silepeamureen. Lääne-Atlandi keskosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax funebris Ranzani, 1839 (Green moray) – leina-silepeamureen. Lääne-Atland: New Jersey (USA), Bermuda ja Mehhiko lahe põhjaosast Brasiiliani. Teated Nova Scotiast (Kanada). Ka Atlandi idaosas ja Vaikse ookeani idaosas. Mereveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel (enamasti 5-30 m). Pikkus kuni 250 cm (TL), tavapikkus 150 cm (TL), suurim publitseeritud mass 29 kg. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Avalikud akvaariumid. Turustatakse värskelt või soolatult, suurte isendite söömisel esinenud tsiguaterra-mürgistusi. Traumaatiline.

 

Gymnothorax fuscomaculatus (L. P. Schultz, 1953) (Brown-spotted moray) – pruunlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Tuamoto saarteni ja Fidžini; Filipiinidel, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; kuni 25 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax gracilicauda O. P. Jenkins, 1903 (Slender-tail moray) – koonussaba-silepeamureen. Vaikne ookean: Caroline ja Mariaani saartest kuni Hawai, Ekvaatorisaarte ja Tuamoto saarteni; laialdaselt Mikroneesias; teated ka Kookosesaartelt. Mereveeline; korallrahuline; 6-20 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax griseus (Lacépède, 1803) (Geometric moray) – punktiir-silepeamureen. India ookeani lääneosa: laialdaselt kogu piirkonnas, sealhulgas Punases meres. Mereveeline; korallrahuline; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hansi Heemstra, 2004 – komoori silepeamureen. India ookean: Suur-Komoori saar. Mereveeline; korallrahuline; kuni 143 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax hepaticus (Rüppell, 1830) (Liver-colored moray) – maksakarva silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest Samoa ja Hawaini, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini; Mikroneesias Ifaluki ja Guami saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-30 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax herrei Beebe & Tee-Van, 1933 (Herre's moray) – herre'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Ryukyu saared, Taiwan ja Filipiinid; Lõuna-Hiina merest Paapua Uus-Guineani. Mereveeline; demersaalne; 0-12 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hubbsi J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1977 (Lichen moray) – hubbsi silepeamureen. Lääne-Atland: Florida (USA) idaosa, Bahama, Kuuba. Mereveeline; demersaalne; 60-180 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax intesi (Fourmanoir & Rivaton, 1979) (White-tip moray) – intési silepeamureen. Vaikne ookean: Austraalia, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia. Mereveeline; demersaalne; 200-400 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax isingteena (J. Richardson, 1845) (Indo-Pacific spotted moray) – tintlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mauritius ja Komoorid. Mereveeline; korallrahuline; 3-30 m sügavusel. Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax javanicus (Bleeker, 1859) (Giant moray) – suur silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Oeno atollini, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledoonia ja Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL), suurim publitseeritud mass 30 kg. Pole ohustatud. Elatuspüük. Avalikud akvaariumid. Provotseerimisel ründab inimest. Võib põhjustada tsiguaterra-mürgistust.

 

Gymnothorax johnsoni (J. L. B. Smith, 1962) (White-spotted moray) – johnsoni silepeamureen. India ookeani lääneosa: Punasest merest lõunasuunas Algoa rannikuni (LAV). Mereveeline; demersaalne; 20-400 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax kidako (Temminck & Schlegel, 1846) (Kidako moray) – kidako-silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Jaapan, Taiwan, Ogasawara saared, Hawai ja Seltsisaared. Mereveeline; korallrahuline; 2-350 m sügavusel. Pikkus kuni 91,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Traumaatiline, võib sukeldujat rünnata.

 

Gymnothorax kolpos J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1980 (Black-tail moray) – mustsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Florida väinas ja Mehhiko lahes. Mereveeline; demersaalne; kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,1 kg. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax kontodontos E. B. Böhlke, 2000 (Short-tooth moray) – lühihammas-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Fanningi saar (Ekvaatorisaared); Kommori saartelt kuni Ekvaatorisaarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; 6-27 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax longinquus (Whitley, 1948) – sihvakas silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa. Mereveeline; korallrahuline. Rannikuvetes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax maderensis (J. Y. Johnson, 1862) (Shark-tooth moray) – madeira silepeamureen. Ida-Atlandis Madeira ja Benimni vetes, Lääne-Atlandis Bermudal ja Lääne-India saartel, samuti Põhja-Carolina (USA) vetes. Mereveeline; demersaalne; 85-200 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Gymnothorax mareei Poll, 1953 (Spot-jaw moray) – täpiklõug-silepeamureen. Ida-Atland: Senegalist Angoolani, sealhulgas Biafra lahe saared ja St. Helena saar. Mereveeline; demersaalne; 15-25 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax margaritophorus Bleeker, 1864 (Blotch-necked moray) – pärlkael-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Ekvaatorisaarte ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mereveeline; korallrahuline; 8-25 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax marshallensis (L. P. Schultz, 1953) (Marshall Islands moray) – marshalli silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Carolini, Mariaani ja Marshalli saared; Ouvéa atoll Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline; korallrahuline; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Gymnothorax mccoskeri D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 – mccoskeri silepeamureen. India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas Lääne-Austraalia ja Kirde-Queenslandi vetes. Mereveeline; demersaalne; 7-84 m sügavusel. Pikkus kuni 36,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax megaspilus E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1995 (Oman moray) – omaani silepeamureen. India ookeani lääneosa: teada vaid Al Hallaniyahi saare (Khuriya Muriya saared, Omaan) vetest, samuti Domaalia vetest. Mereveeline; demersaalne; kuni 21 m sügavusel. Pikkus kuni 59,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax melanosomatus K. H. Loh, K. T. Shao & H. M. Chen, 2011 (Black-body moray) – must silepeamureen. Vaikne ookean: Taiwani kaguranniku vetes. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 50,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax melatremus L. P. Schultz, 1953 (Dwarf moray) – kääbus-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Hawai saarteni, lõunas Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 1-58 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud. Leiab mõmingat kasutamist akvaariumikala.

 

Gymnothorax meleagris (G. Shaw, 1795) (Turkey moray) – helmes-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Lord Howe saareni. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mere-, mage- ja riimveeline; korallrahuline; 1-51 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm (TL), tavapikkus 80 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. On põhjustanud söömisel tsiguaterra-mürgistuse juhtumeid.

 

Gymnothorax microstictus E. B. Böhlke, 2000 (Small-spot moray) – pisitäpiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Paapua Uus-Guinest kuni Vanuatuni; Filipiinidest lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; demersaalne; 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax miliaris (Kaup, 1856) (Golden-tail moray) – kuldsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Bermudast ja Florida (USA) lõunaosast kuni Antillide ja Kagu-Brasiiliani. Ida-Atland: St. Pauli rahu, Roheneemesaared, Ascensioni ja St. Helena saared. Samuti Kesk-Atlandi saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-60 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax minor (Temminck & Schlegel, 1846) – väike silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Honshu saare (Jaapan) lõunaosast lõunasuunas Hiina ja Taiwanini. Lääne-Austraaliast kuni Uus Lõuna-Walesini. Mereveeline; demersaalne; 67-175 m sügavusel. Pikkus kuni 54,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax moluccensis (Bleeker, 1864) (Moluccan moray) – maluku silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Jeemen, Tai, Indoneesia ja Korallimeri. Teated ka Jõulusaarelt. Mereveeline; korallrahuline; 2-25 m sügavusel. Pikkus kuni 45 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monochrous (Bleeker, 1856) (Drab moray) – pronksjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Marshalli saarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Austraaliani; tõenäoline ka Seišellidel. Mereveeline; korallrahuline; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monostigma (Regan, 1909) (One-spot moray) – ükstähn-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Maldiividest ja Jõulusaarest kuni Karoliinide ja Mariaanide saarestikeni, Paapua Uus-Guineast ja Filipiinidest Markiisisaarte ja Tuamoto saarteni. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax mordax (Ayres, 1859) (California moray) – kalifornia silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Point Conceptionist Kalifornias (USA) lõunasuunas kuni Baja Californiani (Mehhiko), leitud ka Galapagose saarte vetest. Mereveeline; demersaalne; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 152 cm (TL), eluiga kuni 30 a. Pole ohustatud. Traumaatiline.

 

Gymnothorax moringa (G. Cuvier, 1829) (Spotted moray) – lapiline silepeamureen. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast (USA) ja Bermudast kuni Brasiiliani, sealhulgas Mehhiko lahes ja Kariibidel kuni Kagu-Brasiiliani; Ida-Atlandis Ascensioni ja St. Helena saarte vetes, samuti Kesk- ja Ida-Atlandi saarte juures. Aktiivne päevasel ajal. Mereveeline; korallrahuline, 0-200 m sügavusel (enamasti 0-35 m). Pikkus kuni 200 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Turustatkse värskelt ja soolatuna. Traumaatiline, inimeste suhtes ebaharilikult agressiivne.

 

Artikkel järgneb leheküljel Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)

Vaata lisaks:

Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
Mureenlased (Muraenidae)