Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
3. Šulikunid (paharetid vene folklooris)
4. Ülemiste järv
5. Ülemiste järve soldat (pärimus)
6. Ülemiste järve vaht
7. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
8. Aaga ehk merikärnkonn (Rhinella marina)
9. Aare jõe koletis (jõekoletis Šveitsis)
10. Abakala (Ballerus ballerus)
11. Abeguwo (Melaneesia vihmajumalanna)
12. Abel Ervin
13. ABU
14. Adad / Hadad / Haddad / Iškur (ilmajumal Kaananis ja Mesopotaamias)
15. Adrud (Fucus)
16. aerjalalised (kopepoodid)
17. Aerjalgsed
18. Agassiz, Louis
19. Aglia
20. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
21. Agwe ehk Agive ehk Goue (merevaim Kariibi mere saartel)
22. Ahi / Vritra (naaga hinduismis)
23. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
24. Ahkiyyini (kummitus-luukere inuittide folklooris)
25. Ahtuba
26. Ahurani (veejumalikkus zoroastrismis)
27. ahven pärimuses
28. ahvenlased (Percidae)
29. Aidegaxto / Aide-gaizto / Lainogaixto (baski tormivaim või -jumalus)
30. Ainulõuglased (Monognathidae)
31. Aiu (Plecoglossus altivelis)
32. Aivazovski, Ivan
33. Ak Ana (merejumalanna türgi mütoloogias; tengrismis)
34. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
35. Akhlut (mõõkvaal-hunt inuiti folklooris)
36. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
37. Akvaristika
38. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
39. alamik
40. alamvähid
41. Alara (veehaldjas turgi rahvaste mütoloogias)
42. Albasta / labasta / lobasta / lopasta (kuri veevaim vene folklooris)
43. Algangerjas (Protanguilla palau)
44. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
45. allikate loend
46. Aloosad (Alosa)
47. Altamaha-ha (veekrüptiid USAs)
48. Altja küla
49. Amazonas
50. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
51. Amhuluk / Atunkai (järvekoletis USAs Amhuluki järves)
52. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
53. Amiran (gruusia kangelane)
54. Amudarja
55. André Thevet (prantsuse rändur ja õpetlane)
56. Angerjapüük lambasoolega
57. Angerjas (Anguilla anguilla)
58. Angerjas (pärimus)
59. Angerjas alkoholismiravimina
60. Angerjas jaapani köögis
61. Angersägad (Clarias)
62. Anisakiaas (anisakidoos)
63. Ankur
64. ankur (sümbolina)
65. Anslan, Viljo
66. Antšovetid (Cetengraulis)
67. Apkallu, ka Abgal (sumeri 7 pooljumalat)
68. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
69. Araǵanaqlta'a (müütiline madu Argentiinas)
70. Arank / Arang / Anank / Yaran (türgi-tatari veevaim)
71. Aravuse kalakasvandus
72. Argentiinid
73. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
74. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
75. Artedi, Peter
76. Astelhaid (Centrophorus)
77. Astelraid (Dasyatis)
78. Astelrailased (Dasyatidae)
79. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
80. Atabey (jumalanna Kariibi mere saartel)
81. Atarma. Minu elu Siberis (raamat)
82. Atlandi antšovet (Cetengraulis edentulus)
83. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
84. Atlandi okasahven (Trachyscorpia cristulata
85. Atlandi ookean
86. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
87. Atra-Hasis / Ziusudra / Ut-napištim (kangelane üleujutusmüüdis; mesopotaamia
88. Auksi järv
89. Austraalia nuutrai (Himantura dalyensis)
90. Avatša laht
91. Aycayia (merineitsi Kariibi mere saartel)
92. Baškiiri vetevaldjad
93. Baer
94. Bagiennik (sookoll Poolas)
95. Bahkauv (olend saksa folklooris)
96. Baikal
97. Baikali omul (Coregonus migratorius)
98. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
99. Balkani poolsaar
100. Balsax
101. Balzer
102. Balõkk
103. Bambus
104. Bambushaid (Chiloscyllium)
105. Bambushailased (Hemiscylliidae)
106. Bannik (idaslaavi saunavaim)
107. Barbados
108. barkantiin
109. Barneman / Barleman (kummitav veeolend Hollandis)
110. Bean-nighe / peseja (naisvaim šoti folklooris)
111. Beaufort Francis
112. Bellingshausen
113. Benzaiten / Benten / Benzaitennyo (Jaapani budistlik jumalanna)
114. Benue
115. Berberoka (rabakoletis Filipiinide mütoloogias)
116. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
117. Beri (kuri merevaim Maldiivide folklooris, furēta)
118. Bermuda kämp (globster)
119. Bestiaarium
120. Besuugo kalanimena
121. Bete Krokodil
122. Biogenees
123. Bismarcki heeringas
124. bissa
125. Boaistuau Pierre (XVI sajandi prantsuse kirjanik)
126. Boginka (kurivaim lääneslaavi mütoloogias)
127. Boguerones en vinagre
128. Bootsiad (Botia)
129. Borneo hallhai (Carcharhinus borneensis)
130. botriotsiidaris
131. botulism
132. Brosno järve koletis (veekrüptiid Venemaal)
133. Bukavac (veekoletis lõunaslaavi mütoloogias)
134. Bückling
135. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
136. Caboclo d'Água (jõekoletis Brasiilia folklooris)
137. Caleuche (viirastuslaev Chiloe saarte mütoloogias)
138. Catch and release
139. CD Composite
140. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
141. Cenote ehk tsenoot (maiade 'püha kaev')
142. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
143. Chari jõgi
144. Cheval Gauvin (kuri hobune Prantsusmaal ja Šveitsis)
145. Chikuwa
146. Chinouya (vee-naine Jaapani folklooris)
147. Chipfalamfula (hiigelkala Aafrikas)
148. Cioppino
149. Clark, Eugenie
150. Colapesce (tegelane Lõuna-Itaalia folklooris)
151. Colatura di alici
152. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
153. Cooki väin
154. Dardevle
155. Davy Jones (merekoletis inglise folklooris)
156. Dedej Ol / Dedej Ov (mägijuudi vetevaldjas)
157. Deltarannik
158. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
159. Div perid (olendid kaasani tatarlaste ja baškiiride mütoloogias)
160. Djer-Su ehk Jer-Su (altai rahvaste maa-vee valdjas)
161. Doonau taimen (Hucho hucho)
162. Duel (Yo-Zuri)
163. Each-uisge (kuri veeolend šoti rahvausundis)
164. Eagle Claw
165. Ebaammhai (Pseudoginglymostoma brevicaudatum)
166. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
167. Ebameriangerjad (Paraconger)
168. Eesti järvede loend
169. Eesti Kalur
170. Eesti NSV järved ja nende kaitse (raamat)
171. Eesti NSV teeneline kalur
172. EFTTA
173. Eingana (madu-jumalanna Austraalias)
174. Elektriraid (Torpedo)
175. Elu Läänemeres (raamat)
176. Emajõe festival
177. Emajõe Lodjaselts
178. Emalaev
179. Endla järv
180. Enko / Enkō / Shibaten / Takiwaro (jõe-yokai Jaapanis)
181. Eppinger
182. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
183. Erem (Brasiilia mütoloogia)
184. Erinarkid (Heteronarce)
185. Erm Vaike
186. Erumia (hiigelmeduus Paapua Uus-Guineas)
187. Eurübia (kreeka merejumalanna)
188. Eveeni-evengi kalaroad
189. Faraonka (veeolend vene folklooris)
190. Faro (veejumal ja demiurg bambara mütoloogias)
191. Filtreerimine ehk filtrimine
192. Finlandia-Uistin Oy
193. Fjord
194. Flambeau
195. Fluorsüsinikust õngenöör
196. Fontus / Fons / Fontanus (Rooma veejumalus)
197. Fowleri mölliangerjas (Panturichthys fowleri)
198. Friikala
199. Friteerimine (valmistusviis)
200. Fugu
201. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
202. Fütoplankton
203. G.Loomis
204. Gaasyendietha (hiigelmadu Kanadas)
205. Galaksid (Galaxias)
206. Galapagose härghai (Heterodontus quoyi)
207. Galene (kreeka tasase mere jumalanna; nereiid)
208. Gangese nuutrai (Himantura fluviatilis)
209. Garappa (mütoloogiline olend Lõuna-Jaapanis)
210. Garneellased (Crangonidae)
211. Garum ja liquamen
212. Gentleman’s Relish
213. German (lõunaslaavi vihma- ja viljakusnukk)
214. Globster (krüptiid)
215. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
216. Gonger (kummitus põhjafriisi folklooris)
217. Gonggong (veejumal Hiina mütoloogias)
218. Grand'Gueule / Grande Goule (draakon Prantsusmaal)
219. Grannus / Grannos (keldi ravijumal)
220. Grindylow (veekoletis inglise folklooris)
221. Guaniin
222. Gudil / Gudi / Gudu / Godei / Pešapai / Zjuvil / Duduk (vihmariitus ja -olend Lõuna-Kaukaasias)
223. Guivre / Vouivre (draakon Prantsusmaal)
224. Gwragedd Annwn (järvehaldjad Wales'i folklooris)
225. Haabju
226. Habehaid (Orectolobus)
227. Habehüljes (Erignathus barbatus)
228. Haimaksaõli
229. Hakemann / Hägglmoo / Kropemann (veeolend saksa folklooris)
230. Halászlé
231. Halia / Leukothea (kreeka merejumalanna)
232. Hall meriangerjas (Conger esculentus)
233. Hallutsinogeensed kalad
234. Hamaguri nyōbō (merikarp-naine Jaapani folklooris)
235. Hammassärg (Rutilus frisii)
236. Hantu Air / Puaka Air / Mambang Air (veevaim Tais, Malaisias ja Indoneesias)
237. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
238. Hantu Kotak (jõevaim Malaisias)
239. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
240. Harilik merikeel (Solea solea)
241. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
242. Harilik põishai (Cephaloscyllium ventriosum)
243. Harilik riffangerjas (Kaupichthys diodontus)
244. Harilik saagrai (Pristis pristis)
245. Harilik taimen (Hucho taimen)
246. Harilik teleskoopkala (Opisthoproctus soleatus)
247. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
248. Hatmehit (Vana-Egiptuse kalajumalanna)
249. haug 16,21 kg
250. Haug pärimuses
251. Heintz Karl
252. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
253. Helepardlikud (Mystacoleucus)
254. Heletähn-nuutrai (Himantura alcockii)
255. Herringtoni järve koletis / Angersiga (veekrüptiid USAs)
256. Hevioso / Hebioso / Xevioso / Shango / Sogbo (dahomee äikese- vihma ja taevajumal)
257. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
258. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
259. Hiiu Kalur (brošüür)
260. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
261. Hoga / Andura (veekrüptiid Mehhikos)
262. Holotüüp
263. Honey Islandi sookoletis
264. Hortle'i nuutrai (Himantura hortlei)
265. Humani hallhai (Carcharhinus humani)
266. Hutchinson
267. Hõbekalad (Argentina)
268. Hõbeteibid (Notropis)
269. Hämarhaid (Scymnodalatias)
270. Härghailised (Heterodontiformes)
271. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
272. Hüdraloomad (Hydrozoa)
273. Hülgesõrm
274. Hydros (ürgvete jumal kreeka mütoloogias)
275. Id Erv (neenetsi vete peremees-vaim)
276. Idalõhed (Oncorhynchus)
277. IGFA
278. Iku-Turso (soome mütoloogia)
279. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
280. Illhvelid (põrguvaalad Islandi folklooris)
281. Indo-Vaikne ookeaniala
282. Indoneesia nuutrai (Himantura pareh)
283. Invincible (Nilsu)
284. Irmak Iyesi / Yirmag / Ögüz iyesi (türgi ja altai jõevaldjas)
285. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
286. Irwin, Steve (Krokodillimees)
287. Iso onna (vampiirnäkk Jaapani folklooris)
288. Järvekoletised
289. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
290. Jõhvangerjad (Gordiichthys)
291. Jaaguar-nuutrai (Himantura leoparda)
292. Jaaniõhtused juhtumised (näkipärimus; Eisen)
293. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
294. Jaapani härghai (Heterodontus japonicus)
295. Jaapani sirehai (Proscyllium venustum)
296. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
297. Jaava püha allikas Jolotundo templis
298. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
299. John West
300. Joom (barr, baar)
301. Jordan, David Starr
302. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
303. Juha / Juvha / Juvhka (türgi-tatari deemon)
304. Juturna / Iuturna / Diuturna (Rooma kaevude, purskkaevude ja allikate jumalanna)
305. Juusa järv (Kuningajärv)
306. Jõe- ehk väärisvähist, tema kasvatamisest, püügist ja kasutamisest (raamat)
307. Jõemõisa-Kaiu järvestik
308. Jämesabaraid (Urolophus)
309. Järaniku järv
310. Järvelubi (järvekriit)
311. Järvistu
312. Jäseraid (Cruriraja)
313. Jäärauad
314. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
315. Köntuim-madumureen (Uropterygius micropterus)
316. Kaanjärv (Nõmme Kaanjärv, Äntu Kaanjärv)
317. Kaaviari ajaloost
318. Kabagon (veekrüptiid Uus-Meremaa vetes)
319. Kadiska
320. Kahashambid (Discherodontus)
321. Kahvamispüük (lippoaminen)
322. Kaiu järv
323. Kaji (olend gruusia mütoloogias)
324. Kala budistliku sümbolina
325. Kala inimtoiduna
326. Kala-ilukirjandus
327. Kalad
328. Kalad (Pisces)
329. Kalade sümboolsus Hiinas
330. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
331. Kalakaste
332. Kalaliha koostis
333. Kalaliim
334. Kalamüüdid ja müütilised kalad
335. Kalamaksaõli
336. Kalandusperioodika
337. Kalapaat
338. Kalapasta
339. Kaldsuud (Clinostomus)
340. Kalifornia härghai (Heterodontus francisci)
341. Kalmõki vetevaldjad
342. Kalmejärv (Päidla Kalmejärv, Kalajärv, Külmjärv)
343. Kalurite uskumused
344. Kaluuga (Huso dauricus)
345. Kalypso (kreeka nümf)
346. Kamaboko
347. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
348. Kanaloa (Havai merejumal)
349. Kappa (jaapani müütiline veeolend)
350. Kaptenipilt
351. Kari
352. Kariibi nuutrai (Himantura schmardae)
353. Karluk
354. Karpkalalased (Cyprinidae)
355. Karujärve tekkimine (pärimus; Eisen)
356. Karujärve vaim
357. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
358. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
359. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
360. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
361. Kastmaster
362. Kauk (kärnkonn-jumalus Vietnamis)
363. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
364. Kavadi (Kavati) järv
365. Kawa otoko (yokai Jaapanis)
366. Kawahime / kawa onago / kawa jorō (näkkolend Jaapanis)
367. Kawauso (libasaarmas Jaapani folklooris)
368. Kentucky rull
369. Kerakalalased (Tetraodontidae)
370. Kess
371. Ketasrull
372. Kiaše / Kiaže / Kiyaši (merejumal hurri mütoloogias)
373. Kidata konks
374. Kiinide vastsed
375. Kiisk (pärimus)
376. Kiitsak-koonhink (Acanthopsoides gracilentus)
377. kiku
378. Kilgid
379. Kilu nimelugu
380. Kimudega võrk
381. Kipper (suitsuheeringas)
382. Kirevahvenlased (Cichlidae)
383. Kirihaid (Holohalaelurus)
384. Kirpvähilised
385. kiviahvenlased (Serranidae)
386. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
387. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
388. Koerhaid (Scyliorhinus)
389. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
390. Kōjin / samebito (mere-yokai Jaapanis)
391. Kolga laht
392. Kolju-taat
393. Kolowissi / Kolwisi / Koloowisi (veemadu Põhja-Ameerikas)
394. konks (õngekonks)
395. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
396. Kontumi käärtrull (Schistura kontumensis)
397. Kontumi luumokk (Osteochilus brachynotopteroides)
398. Kontumi poorpuntius (Poropuntius kontumensis)
399. Koonhingud (Acanthopsoides)
400. Kooraste järvestik
401. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
402. Kotermann (laevavaim Eesti meremeestel)
403. Kotkasraid (Myliobatis)
404. Kreeka merejumalad
405. Krevetid (kuivatatud)
406. Krevetisalatid
407. Krevetisupid
408. Kubija järv (Kubja järv)
409. Kuhl, Heinrich
410. Kul’ (demiurg ja vetevaim komi mütoloogias)
411. Kuldkala (Carassius auratus)
412. Kura säär
413. Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
414. Kuurits
415. Kuusamon Uistin Oy
416. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
417. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
418. Kärg-nuutrai (Himantura fava)
419. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käärtrullid (Schistura)
422. Käärtrullid (Schistura) 2
423. Käärtrullid (Schistura) 3
424. Kümnejalalised
425. Lõherahvad
426. La Llorona / Nuttev naine (naiskummitus Ladina-Ameerika folklooris)
427. La Velue / Peluda (draakon Prantsusmaal)
428. Lahitshaid (Hemitriakis)
429. Lahtine haspelrull
430. Lahtise rulli laotamissüsteem
431. Landilugu: dr Heintz
432. Landilugu: Kastmaster
433. Landilugu: Mepps
434. Landilugu: Nilsu
435. Landilugu: Professor
436. Landilugu: Räsänen
437. Landilugu: Sub Wart
438. Langustid (Palinurus)
439. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
440. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
441. Latikas (Abramis brama)
442. Latikas pärimuses
443. Latimeeriad (Latimeria)
444. Leigo järved
445. Lendkalad
446. Leopard-nuutrai (Himantura undulata )
447. Lestapüük
448. Liblikraid (Gymnura)
449. Limnaadid (kreeka veeolendid)
450. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
451. Linask (Tinca tinca)
452. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
453. Linnuroni (Ligula intestinalis)
454. Lintsabalased (Trichiuridae)
455. Lipupüük
456. Lir (iiri merejumal)
457. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
458. Logardraid (Rhinobatos)
459. Loima (metsa- ja soovaim valgevene folklooris)
460. Longana / Anguana (veeolend Itaalia folklooris)
461. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
462. Loodete tabelid
463. Loosalu järv (Venepele järv, Venetpõlve järv, Kaiujärv, Kallejärv)
464. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
465. Luo Shen (Hiina jõejumalanna)
466. Luts (pärimus)
467. Luts, Arved
468. Luumokad (Osteochilus)
469. Läänemeri
470. Läänesaarte alamvesikond
471. Lympha (Rooma mageveejumalus)
472. Máddu / Skáimmadas (saami kalavanem)
473. Mõrd
474. Mölliangerjad (Panturichthys)
475. Madal
476. Madumureenid (Uropterygius)
477. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
478. Makara (hindu merekoletis)
479. Malai kahashamb (Discherodontus halei)
480. Malma (Salvelinus malma)
481. Mannegishi / Memegwesi (olendid indiaani mütoloogias)
482. Mareel / meretuli
483. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
484. Mazu ehk Matsu (Hiina merejumalanna)
485. Maui (pooljumal Polüneesias)
486. Mauritaania mölliangerjas (Panturichthys mauritanicus)
487. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
488. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
489. Mehhiko härghai (Heterodontus mexicanus)
490. MEPPS
491. Merehobune (veeolend liivi pärimuses)
492. Merekoletised
493. Merelehmad / maarjalehmad / sinilehmad (veeolendid liivi pärimuses)
494. Meremeeste uskumused
495. Mereteema ilukirjanduses
496. Mereteema kujutavas kunstis
497. Meretsaar (slaavi merejumal)
498. Meri-mees / Merman (mütoloogiline olend)
499. Meriangerjad (Conger)
500. Meriangerlased (Congridae)
501. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
502. Merikeellased (Soleidae)
503. Merikoha (Sander marinus)
504. Meririst (Aurelia aurita)
505. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
506. Merisutt (Petromyzon marinus)
507. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
508. Mermecoleon (veeolend Aberdeeni bestiaariumis)
509. Messie (järvekoletis USAs)
510. Messina kirevpuuk (Scorpaenodes arenai)
511. Miks jõehobud kala ei söö (kikujude rahvajutt; Keenia)
512. Miniwachitu (müütiline veeolend USAs)
513. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
514. Mishipeshu / veepanter (veekrüptiid Põhja-Ameerikas)
515. Mojama (vinnutatud tuun)
516. Morag (järvekoletis Šotimaal)
517. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
518. Mudaangerlased (Heterenchelyidae)
519. Mukasa (jumal Ugandas)
520. Mul Gwishin (veekummitus Korea folklooris)
521. Mureenid (Muraena)
522. Mureenlased (Muraenidae)
523. Mussie (järvekoletis Kanadas)
524. Mustad
525. Mustad Hans
526. Musthaid (Apristurus)
527. Mustserv-nuutrai (Himantura marginata)
528. Musttähn-nuutrai (Himantura astra)
529. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
530. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
531. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
532. Müüri järv (Kograjärv, Vardja 2. veskijärv)
533. Näkki (soome näkk)
534. Nøkk / nøkken (näkk Norra ja Rootsi folklooris)
535. Nümfaion (nümfidele pühendatud ehitis Vana-Kreekas ja Roomas)
536. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
537. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
538. Naglfar (küüntest laev Põhjala mütoloogias)
539. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
540. Namungumi / Nalumgumi (müütiline veeolend Ida-Aafrikas)
541. Nantucketi kämp (Globster USAs)
542. Napplepitsad (Phenacobius)
543. Nasarangerjad (Nessorhamphus)
544. Nechtan (keldi-iiri jumalus)
545. Neeruti järved
546. Neoteenia
547. Nereiidid (kreeka merenümfid)
548. Nerites (kreeka madalam merejumalus; nereiidide vend)
549. Nessie (järvekoletis Šotimaal)
550. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
551. Ngalyod (vikerkaaremao versioon Austraalias)
552. Nguruvilu (jõekoletis Tšiili ja Argentiina mütoloogias)
553. Nikker (madalmaade veedeemon, näkk, veehobune)
554. Nils Master
555. Ningyo /gyohijn / hangyojin (jaapani näkk)
556. Njuzu (veevaim Lõuna-Aafrikas)
557. Nokoomised (Nocomis)
558. Noodapant
559. Nospelhai (Pentanchus profundicolus)
560. Nuliajuk / Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
561. Nurmse, Karl
562. Nuutraid (Himantura)
563. Nuutraid 2 (Brevitrygon)
564. Nuutraid 3 (Fluvitrygon)
565. Nuutraid 4 (Maculabatis)
566. Nuutraid 5 (Pateobatis)
567. Nuutraid 6 (Urogymnus)
568. Nõlvahaid (Bythaelurus)
569. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
570. Oba ehk Obba (jõejumalanna joruba ja Afro-Ameerika usundites)
571. Ogahaid (Squalus)
572. Ogaselglased (Balistidae)
573. Ogasilmad (Pangio)
574. Ojamaa (Gotland)
575. Okishaid (Centroscyllium)
576. oligotroofne järv (vähetoiteline järv)
577. Omaani härghai (Heterodontus omanensis)
578. Omahksoyisksiksina / suur veemadu (veekoletis indiaani mütoloogias)
579. Ononi (müütiline püüton Ašanti pärimuses; Ghana; Lääne-Aafrika)
580. Ontario järve koletis / Kiengstie (veeküpriid Kanadas)
581. Ookeanikalandus
582. Original Rapala
583. Orvis Charles F.
584. Osmussaar
585. Ossaert / Griepke / Osgaard (olend Hollandi folklooris)
586. Otobō namazu (säga Jaapani folklooris)
587. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
588. Pällangerjad (Coloconger)
589. Pärimus: Otepää Valgjärv
590. Pühad allikad Rootsis
591. Pühad allikad vadja rahvausundis
592. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
593. Padaek
594. Palulukon (veemadu Põhja-Ameerikas)
595. Pandivere põhjavee alamvesikond
596. Pardkalad (Barbus)
597. Pardpuntiused (Barbodes)
598. Pardturbikud (Erimystax)
599. Parmud ja nende vastsed
600. Partangerlased (Nettastomatidae)
601. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
602. Pehmehai (Mollisquama parini)
603. Peipsi alamvesikond
604. Peipsi järv (pärimus; Eisen)
605. Pekehaua (taniwha maoori mütoloogias)
606. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
607. Pelikan-suurneel (Eurypharynx pelecanoides)
608. Petis
609. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
610. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
611. Pihutoidulised
612. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
613. Piikraid (Urobatis)
614. Pimenarkid (Typhlonarke)
615. Pinevõrk
616. Pissala
617. Poacher's Relish
618. Poise
619. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
620. Polüamiid
621. Poorpuntiused (Poropuntius),
622. Porkuni järved
623. Portunus (Rooma sadamate jumal)
624. Povodni mož / vodeni mož / gestrin / muk (sloveenia veemees)
625. Professor
626. Protistid (Protista)
627. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
628. Puguheeringad (Dorosoma)
629. Puluga (jumalus Andamani saartel)
630. Punapea-pilumureen (Monopenchelys acuta)
631. Puntiused (Puntius)
632. Purikalalased (Istiophoridae)
633. Pushkaram (jõefestival Indias)
634. Põishaid (Cephaloscyllium)
635. Pärimus: Konnjärv
636. Pärimus: Lutsuoja
637. Pööratav õngerull
638. Pöördnoot
639. Quinotaurus (veeolend Prantsuse mütoloogias)
640. Räbalaallikas / Clootie well (püha allikas või kaev Briti saarte keldi aladel)
641. Raid (Raja)
642. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
643. Rake-härghai (Heterodontus portusjacksoni)
644. Rannakabel
645. Rantuim-ebameriangerjas (Paraconger caudilimbatus)
646. Rantuim-helepardlik (Mystacoleucus marginatus)
647. Ratva järv (Arvila järv)
648. Raudmees (soohiiglane Valgevenes)
649. Riffangerjad (Kaupichthys)
650. Rivimõrd
651. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
652. Russalka
653. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
654. Rändpüük
655. Räsänen
656. Säinas (Leuciscus idus)
657. Saaghaid (Pristiophorus)
658. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
659. Sabawaelnu (näkk indiaani mütoloogias)
660. Sagaruimsed (Sarcopterygii)
661. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
662. Sale mölliangerjas (Panturichthys longus)
663. Salmakis (kreeka allikanümf)
664. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
665. Sardiinid õlis
666. Sarvik-härghai (Heterodontus galeatus)
667. Sarvilised maod (veeolendid indiaani mütoloogias)
668. Schilleri lokk
669. Schroederi kahashamb (Discherodontus schroederi)
670. Sebra-härghai (Heterodontus zebra)
671. Sedna (merejumalanna inuittide mütoloogias)
672. Seelkee (veekoletis Kanadas)
673. Segeta (keldi ravijumalanna)
674. Seitse merd
675. Seketoa (kalajumal Polüneesias Tonga saarestikus)
676. Seli / Heli / Šeli / Helir / Holir (mammut evengi mütoloogias)
677. Seonaidh (veevaim Hebriididel)
678. Sezibwa (jõgi Ida-Aafrikas, mütoloogia)
679. Sevilla Isidorus (VI-VII sajandi õpetlane)
680. Shandongi stolefoor (Stolephorus shantungensis)
681. Shui gui (hiina veekummitus)
682. Sihuanaba / La Sihuehuet / Siguanaba / Cigua / Cegua jm (näkilaadne olend Kesk-Ameerikas)
683. Siiami tapluskala (Betta splendens)
684. Siig - huvipüük Eestis
685. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
686. Siig spordikalana Skandinaavias
687. Silepeamureenid (Gymnothorax)
688. Sileselgraid (Anacanthobatis)
689. Sindel-nuutrai (Himantura imbricata)
690. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
691. Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
692. Sireenid
693. Sirtsi LKA veekogud
694. Siugkala (Gymnelis viridis)
695. Sjörå / Sjöfru (järvevaim Rootsi pärimuses)
696. Skeppsrå (laevavaim rootsi folklooris)
697. Slaavi draakonid
698. Slaavi veemehed
699. Slattenpatten (naisolend taani folklooris)
700. Smuul, Juhan
701. Snyder George W
702. Sofrito
703. Soomuskuked (Lepidotrigla)
704. Soomuslest (Limanda limanda)
705. Sous vide (haudumine vaakumis)
706. Spinningisti kaksteist käsku
707. Stolefoorid (Stolephorus)
708. Stroganina
709. Su Anasi / Su Anasõ / Suu Anasõ / Suvanasõ (vete-ema mõnedel türgi-tatari rahvarühmadel)
710. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
711. Sunkeri puntius (Puntius crescentus)
712. Supihai (Galeorhinus galeaus)
713. Surimi
714. Susanoo (jaapani tormi- ja merejumal)
715. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
716. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
717. Suur jämesabarai (Urolophus bucculentus)
718. Suur kottneel (Saccopharynx ampullaceus)
719. Suur pagrus (Pagrus major)
720. Suure-Jaani paisjärv
721. Suursadam
722. Suursilm-hallhai (Carcharhinus makrops)
723. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
724. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
725. Sägalised (Siluriformes)
726. Särg ja roosärg pärimuses
727. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
728. Süstikkalad (Cephalochordata)
729. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
730. Süvaraid (Bathyraja) 2
731. Syclops
732. Tölp (pärimus; allikavaldjas)
733. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
734. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
735. Talbhammas-madumureen (Uropterygius xenodontus)
736. Tallinna Kalandustehnikum
737. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
738. Tallinna kilud
739. Tallinna laht
740. Tallinna Merekolledž
741. Tamsalu, Rein
742. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
743. Tapati (jumalanna hinduismis, Tapti jõe kehastus)
744. Tapluskalad ehk bettad (Betta)
745. Targa antud tuulesõlmed (Pärimus; Loorits)
746. Tari Amdi Kuel (hiigelkala sölkupi mütoloogia)
747. Tartarkaste
748. Tatsu / ryū / ryō / wani (Jaapani draakonid)
749. Thessalonike (merineitsi Egeuse meres)
750. Thetis (kreeka mütoloogias nereiid)
751. Thuong Luong (Vietnami draakon)
752. Tihu järved (Männamaa järved, Mönama järved)
753. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
754. Tintargentiinid (Glossanodon)
755. Tirtslased
756. Tlanusi (veeolend tšerokee folklooris)
757. Toriyama Sekieni bestiaarium (Jaapan, XVIII sajand)
758. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
759. Traalpüük
760. Traavelkarbid (Moxostoma)
761. Triiptrissa (Stolothrissa tanganicae)
762. Tsõtsoha (peletis valgevene folklooris)
763. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
764. Tskarishdida (gruusia vee-ema)
765. Tuletorn
766. Tulisaba-kahashamb (Discherodontus ashmeadi)
767. Tumehaid (Etmopterus)
768. Turiraid (Notoraja)
769. Tursapüük
770. Tursk toiduna
771. Tuurlased (Acipenseridae)
772. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
773. Tõugjärv (Küünjärv)
774. Täpikhaid (Asymbolus)
775. Tömpneellased (Cyematidae)
776. Uarnak-nuutrai (Himantura uarnak)
777. Ubbe (kuri veeolend kasahhi mütoloogias)
778. Uhtjärv (Uhtijärv)
779. Uinktehid ehk Unktahed (dakota-siuude sarvmaod)
780. Uisk
781. Ujehaid (Haploblepharus)
782. Ukulan / Ukulan-tojon / Ed'uget-tojon / Ukula / Ukun (Türgi, Altai ja Jakuudi veejumal)
783. Ulisse Aldrovandi (XVI sajandi itaalia loodusteadlane)
784. umbjärv
785. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
786. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
787. Umnyama (veelammas Lõuna-Aafrika mütoloogias)
788. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
789. Ungari müütilised veeolendid
790. Uruangerjad (Heteroconger)
791. Uutmaa, Richard
792. Väätangerjad (Chlopsis)
793. Väike kahashamb (Discherodontus parvus)
794. Võõrpardlik (Xenobarbus loveridgei)
795. Võrdlõug-mölliangerjas (Panturichthys isognathus)
796. Vaarao lapsed (veeolendid liivi rahvajuttudes)
797. Vahejärv (Äntu Vahejärv, Äntu Roheline järv, Äntu Väikejärv)
798. Vaikse ookeani nuutrai (Himantura pacifica)
799. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
800. Vaitarani (müütiline jõgi India religioonides)
801. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
802. Valgealoosad (Escualosa)
803. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
804. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
805. Valgesaba-hämarhai (Scymnodalatias albicauda)
806. Valgetähniline härghai (Heterodontus ramalheira)
807. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
808. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
809. Vampiir-lõikurhai (Isistius plutodus)
810. Vastne
811. Vatnaormur (müütiline veemadu Islandi järvedes)
812. Vedenhaltija (soome veevaldjas)
813. Vedenväki (soome mütoloogia)
814. Vee-elustikku ohustavad võõrliigid (nimistu)
815. Veehaldjad vadja rahvausundis
816. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
817. Verevteibikud (Chrosomus)
818. Vete-ema (eesti)
819. Vetehinen (soome veevaldjas)
820. Vetikaõgijad (Gyrinocheilus)
821. Vibalangerjad (Uroconger)
822. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
823. Viidikad (Alburnus)
824. Viikangerjad (Scolecenchelys)
825. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
826. Vila / Samovila / Samodiva (naisvaim slaavi mütoloogias)
827. Vimb. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (raamat)
828. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
829. Virekarbid (Thoburnia)
830. Viz Atya / Viz Apa / Viz Anya (ungari veejumalad)
831. Voltkoonanangerjad (Macrocephenchelys)
832. Võldased (Cottus)
833. Võrgupüük
834. Võrgutähis
835. Võrkjas nuutrai (Himantura krempfi)
836. Väheharjasussid
837. Vähilaadsed
838. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
839. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
840. Väikesilm-nuutrai (Himantura microphthalma)
841. Walgreni järve koletis (järvekoletis USAs)
842. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
843. Wart
844. Waterreus (veeolend Hollandi folkloori)
845. Witkəś / witkul (veeolend mansi mütoloogiast)
846. Wodny muž / Wodnykus (sorbi veemees)
847. Wright & McGill Co
848. Õngenöör kinnisel rullil
849. Õngerulli ajalugu
850. Ähijärv (Ahijärv)
851. Äntu ja Nõmme järved
852. Äntu järved
853. Ääremeri
854. Yenk-lung (veevaim handi mütoloogias)
855. Yongwang ehk Yongsin (draakonikuningas Koreas)
856. Yu Shi (Hiina vihmajumal)

Silepeamureenid (Gymnothorax)

Silepeamureenid (Gymnothorax), kalade perekond angerjaliste (Anquilliformes) seltsi mureenlaste (Muraenidae) sugukonnast.

Atlandi, India ja Vaikses ookeanis. Kõik liigid on mereveelised, mõned sisenevad riimvette või ongi riimveelised, 2 liiki võivad viibida ka magevees: jõe-silepeamureen (G. polyuranodon) ja muda-silepeamureen (G. Tile). Eelistavad kivise põhjaga alasid, kus saavad peituda pragudesse ja lõhedesse. Päevasel ajal enamus liike varjuvb, tüüpiliseks asendina on peidupaigast väljas vaid pea, kuid on ka liike, kes on aktiivsemad just päeval. Toituvad vähilaadsetest, kaladest, ümarussidest jm. On liike, kes eelistavad vähilaadseid ja on liike, kes eelistavad kalasid; ka sama liigi eelistused võivad erinevates piirkondades erineda.

Mõned liigid on traumaatilised ning võivad inimest kas provetseeritult või ka provotseerimata rünnata. Mõnede liikide (suuremate sisendite) toiduks kasutamisel on sööjatel esinenud tsiguaterra-mürgistust.

Osa liike on hermafrodiitsed.

Suurim pikkus liigiti 18-300 cm (TL).

Perekonnas on 126 liiki (FishBase, 2020):

Gymnothorax afer Bloch, 1795 (Dark moray) – tume silepeamureen. Ida-Atland: Mauritaaniast kuni Fria neemeni Namiibias. Riimveeline, demersaalne, amfidroomne, 10-45 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL), tavapikkus 60 vm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax albimarginatus (Temminck & Schlegel, 1846) (White-margin moray) – valgerant-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Indoneesiast Hawai saarteni, põhjasuunas Jaapani ja Taiwanini. Rannarahude liivastel nõlvadel, poeb päevasel ajal liiva sisse. Mereveeline; korallrahuline; 6-180 m sügavusel. Pikkus kuni 105 cm (TL). Pole ohustatud. Hammustus võib olla mürgine.

 

Gymnothorax angusticauda (M. C. W. Weber & de Beaufort, 1916) (Narrow-tail moray) – salesaba-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri ja Indoneesia. Mereveeline; demersaalne; sügavamal kui 15 m. Pikkus kuni 50,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax angusticeps (Hildebrand & F. O. Barton, 1949) – kurruline silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Peruu. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 51 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annasona Whitley, 1937 (Lord Howe Island moray) – annasona silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa: Lord Howe ja Norfolki saared. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 55,3 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax annulatus D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 (Ringed moray) – rõngasvöödiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Filipiinid ja Tai laht. Mereveeline; demersaalne; 0-81 m sügavusel. Pikkus kuni 50,1 cm (TL), tavapikkus 44,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax atolli (Pietschmann, 1935) (Atoll moray) – atolli silepeamureen. Vaikse ookeani ida-keskosa: Hawai saarte põhjaosa ja Midway atoll. Mereveeline; demersaalne; kuni 8 m sügavusel. Pikkus kuni 20,6 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax australicola Lavenberg, 1992 (South Pacific moray) – lõuna-silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosas Lord Howe saar, kaguosas Rapa saar, Ducie atoll, Easteri ja Desventuradase saared. Mereveeline; demersaalne; 0-45 m sügavusel. Pikkus kuni 37,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax austrinus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Southern moray) – austraalia silepeamureen. India ookeani idaosa: Victoria (Kagu-Austraalia). Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 88,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax bacalladoi E. B. Böhlke & Brito, 1987 (Canary moray) – kanaari silepeamureen. Ida-Atlandi keskosa: Kanaari saared, maderia saar, Roheneemesaared. Mereveeline; batüdemersaalne, 17-604 m sügavusel. Pikkus kuni 34,7 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax baranesi D. G. Smith, Brokovich & Einbinder, 2008 – baranesi silepeamureen. India ookeani lääneosa: Aqaba laht Punases meres (Iisrael). Mereveeline; bentopelaagiline, kuni 200 m sügavusel. Pikkus kuni 85,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax bathyphilus J. E. Randall & McCosker, 1975 (Deep-dwelling moray) – süva-silepeamureen. Vaikse ookeani kaguosa: Easteri ja Desventuradase saared. Tüüpisend tabatud 250 m sügavuselt. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 76,4 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax berndti Snyder, 1904 (Y-patterned moray) – harilik silepeamureen. India ookeani lääneosas Maldiividel ja Mauritiusel; Vaikses ookeanis Taiwanist Uus-Meremaani, idasuunas kuni Hawaini. Haruldane liik. Mereveeline, rifieluline, 30-303 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax breedeni McCosker & J. E. Randall, 1977 (Black-cheek moray) – mustpõsk-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: laialdaselt India ookeanis alates Aafrika idarannikust kuni Vaikse ookeani saarteni (Polüneesia, Maldiivid jt, kuid puudub Hawail). Toitub kaladest ja kaheksajalgadest. Mereveeline, rifieluline, 4-40 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Traumaatiline, hammustab territooriumile tungijat.

 

Gymnothorax buroensis (Bleeker, 1857) (Vagrant moray) – buro silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Tuamoto saarteni, Põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Austraaliani. Vaikse ookeani ida-keskosa: Kostariika, Panama, Galapagose saared. Mere- ja riimveeline; korallrahuline, 0-25 m sügavusel. Pikkus kuni 38,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castaneus (D. S. Jordan & C. H. Gilbert, 1883) (Panamic green moray) – kastanpruun silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Ekuadorini, kaasa arvatud Galapagose saared. Toitub peamiselt koorikloomadest ja kaladest. Mereveeline; korallrahuline, 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax castlei E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1999 (Castle's moray) – castle'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Filipiinid, Indoneesia ja Suur Vallrahu Austraalias. Mereveeline; korallrahuline, 18-21 m sügavusel. Pikkus kuni 22,9 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cephalospilus E. B. Böhlke & McCosker, 2001 (Head-spot moray) – täpik-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida- ja Lääne-Austraalia. Mereveeline; demersaalne; 125-134 m sügavusel. Pikkus kuni 20,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chilospilus Bleeker, 1864 (Lip-spot moray) – laikhuul-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Lõuna-Aafrikast ja Omaanist kuni Hawai ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Ogasawara saarteni, lõunasuunas Põhja-Austraalia ja Loyalty saarteni. Mereveeline; korallrahuline, 1-45 m sügavusel. Pikkus kuni 50,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax chlamydatus Snyder, 1908 (Banded mud moray) – vöötrüü-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa; Ryukyu saared, Filipiinid, Indoneesia, Taiwan. Mereveeline; korallrahuline, 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax conspersus Poey, 1867 (Saddled moray) – lailaikjas silepeamureen. Lääne-Atland: Mehhiko lahest kuni Rio Grandeni; Põhja-Carolinast, Floridast (USA), Antillidest ja Kolumbiast kuni Lõuna-Brasiiliani; leitud ka Argentiina vetest. Mandrinõlva ülaosas peentes setetes. Mereveeline; batüdemersaalne, 100-310 m sügavusel. Pikkus kuni 110 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax cribroris Whitley, 1932 (Sieve-patterned moray) – sõelkiri-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Ida-Austraalia. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax davidsmithi McCosker & J. E. Randall, 2008 (Flores mud moray) – floresi silepeamureen. India ookeani idaosa: Indoneesia. Mereveeline; bentopelaagiline; 3-35 m sügavusel. Pikkus kuni 29,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dorsalis Seale, 1917 – peituim-silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Hongkong, Malaka väin, Malaisia, Taiwan. Mereveeline; demersaalne. Pikkus kuni 82,2 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax dovii (Günther, 1870) (Fine-spotted moray) – peentähnik-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kostariikast Kolumbiani, sealhulgas Galapagose saared; samuti Kalifornia lahes. Mereveeline; korallrahuline; 3-36 m sügavusel. Pikkus kuni 170 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax elegans Bliss, 1883 (Elegant moray) – keigar-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Samoani, põhjasuunas Ogasawara saarteni. Mereveeline; korallrahuline; 92-450 m sügavusel. Pikkus kuni 64,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax emmae Prokofiev, 2010 – emma silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Vietnam. Mereveeline; bentopelaagiline, 14-100 m sügavusel. Pikkus kuni 43 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Gymnothorax enigmaticus McCosker & J. E. Randall, 1982 (Enigmatic moray) – tiiger-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast ja Adeni lahest kuni Tuamotu saarteni, põhasuunas Ryukyu saarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 58 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax equatorialis (Hildebrand, 1946) (Spot-tail moray) – täppsaba-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia lahest kuni Peruuni. Mereveeline; demersaalne, 22-125 m sügavusel. Pikkus kuni 75 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax eurostus (C. C. Abbott, 1860) (Abbott's moray) – tähniline silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Seišellid. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Lihavõttesaar, Tšiili. Mereveeline; koraalrahuline, 1-74 m sügavusel. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax eurygnathos E. B. Böhlke, 2001 – lailõug-silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Kalifornia laht (Mehhiko). Mereveeline, batüdemersaalne, kuni 406 m sügavusel. Pikkus kuni 46,9 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax favagineus Bloch & J. G. Schneider, 1801 (Laced moray) – hunt-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Paapua Uus-Guineani, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunasuunas Austraaliani. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Võib käituda agressiivselt. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax fimbriatus (E. T. Bennett, 1832) (Fimbriated moray) – kirjak-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Madagaskarist kuni Seltsisaarteni, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini, lõunas Queenslandini (Austraalia), ka Mikroneesias. Mere- ja riimveeline; korallrahuline; 7-50 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.

 

Gymnothorax flavimarginatus (Rüppell, 1830) (Yellow-edged moray) – kollaserv-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast idasuunas Tuamoto ja Australi saarteni, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledooniani. Vaikse ookeani idaosa: Kostariika, Panama ja Galapagose saared. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mereveeline; korallrahuline; 1-150 m sügavusel. Pikkus kuni 240 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Akvaristikaäri. Teated tsiguateera-mürgistuse juhtumitest.

 

Gymnothorax flavoculus (E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1996) (Pale-nose moray) – kollasilm-silepeamureen. India ookeani lääneosa: Omaani lahest kuni Lõuna-Omaanini, teated ka Socotra saarestikust. Mereveeline; korallrahuline; 0-6 m sügavusel. Pikkus kuni 40,7 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax formosus Bleeker, 1864 – kaunis silepeamureen. Lääne-Atlandi keskosa. Mereveeline; demersaalne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax funebris Ranzani, 1839 (Green moray) – leina-silepeamureen. Lääne-Atland: New Jersey (USA), Bermuda ja Mehhiko lahe põhjaosast Brasiiliani. Teated Nova Scotiast (Kanada). Ka Atlandi idaosas ja Vaikse ookeani idaosas. Mereveeline; korallrahuline; 1-50 m sügavusel (enamasti 5-30 m). Pikkus kuni 250 cm (TL), tavapikkus 150 cm (TL), suurim publitseeritud mass 29 kg. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Avalikud akvaariumid. Turustatakse värskelt või soolatult, suurte isendite söömisel esinenud tsiguaterra-mürgistusi. Traumaatiline.

 

Gymnothorax fuscomaculatus (L. P. Schultz, 1953) (Brown-spotted moray) – pruunlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Tuamoto saarteni ja Fidžini; Filipiinidel, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; kuni 25 m sügavusel. Pikkus kuni 20 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax gracilicauda O. P. Jenkins, 1903 (Slender-tail moray) – koonussaba-silepeamureen. Vaikne ookean: Caroline ja Mariaani saartest kuni Hawai, Ekvaatorisaarte ja Tuamoto saarteni; laialdaselt Mikroneesias; teated ka Kookosesaartelt. Mereveeline; korallrahuline; 6-20 m sügavusel. Pikkus kuni 32 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax griseus (Lacépède, 1803) (Geometric moray) – punktiir-silepeamureen. India ookeani lääneosa: laialdaselt kogu piirkonnas, sealhulgas Punases meres. Mereveeline; korallrahuline; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hansi Heemstra, 2004 – komoori silepeamureen. India ookean: Suur-Komoori saar. Mereveeline; korallrahuline; kuni 143 m sügavusel. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax hepaticus (Rüppell, 1830) (Liver-colored moray) – maksakarva silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest Samoa ja Hawaini, põhjasuunas Lõuna-Jaapanini; Mikroneesias Ifaluki ja Guami saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-30 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax herrei Beebe & Tee-Van, 1933 (Herre's moray) – herre'i silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Ryukyu saared, Taiwan ja Filipiinid; Lõuna-Hiina merest Paapua Uus-Guineani. Mereveeline; demersaalne; 0-12 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax hubbsi J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1977 (Lichen moray) – hubbsi silepeamureen. Lääne-Atland: Florida (USA) idaosa, Bahama, Kuuba. Mereveeline; demersaalne; 60-180 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax intesi (Fourmanoir & Rivaton, 1979) (White-tip moray) – intési silepeamureen. Vaikne ookean: Austraalia, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia. Mereveeline; demersaalne; 200-400 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax isingteena (J. Richardson, 1845) (Indo-Pacific spotted moray) – tintlaikjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Mauritius ja Komoorid. Mereveeline; korallrahuline; 3-30 m sügavusel. Pikkus kuni 180 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax javanicus (Bleeker, 1859) (Giant moray) – suur silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punasest merest ja Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Oeno atollini, põhjasuunas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Uus-Kaledoonia ja Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 300 cm (TL), suurim publitseeritud mass 30 kg. Pole ohustatud. Elatuspüük. Avalikud akvaariumid. Provotseerimisel ründab inimest. Võib põhjustada tsiguaterra-mürgistust.

 

Gymnothorax johnsoni (J. L. B. Smith, 1962) (White-spotted moray) – johnsoni silepeamureen. India ookeani lääneosa: Punasest merest lõunasuunas Algoa rannikuni (LAV). Mereveeline; demersaalne; 20-400 m sügavusel. Pikkus kuni 130 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax kidako (Temminck & Schlegel, 1846) (Kidako moray) – kidako-silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Jaapan, Taiwan, Ogasawara saared, Hawai ja Seltsisaared. Mereveeline; korallrahuline; 2-350 m sügavusel. Pikkus kuni 91,5 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Traumaatiline, võib sukeldujat rünnata.

 

Gymnothorax kolpos J. E. Böhlke & E. B. Böhlke, 1980 (Black-tail moray) – mustsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Florida väinas ja Mehhiko lahes. Mereveeline; demersaalne; kuni 120 m sügavusel. Pikkus kuni 91 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,1 kg. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax kontodontos E. B. Böhlke, 2000 (Short-tooth moray) – lühihammas-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Fanningi saar (Ekvaatorisaared); Kommori saartelt kuni Ekvaatorisaarteni, lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; korallrahuline; 6-27 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax longinquus (Whitley, 1948) – sihvakas silepeamureen. Vaikse ookeani edelaosa. Mereveeline; korallrahuline. Rannikuvetes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Gymnothorax maderensis (J. Y. Johnson, 1862) (Shark-tooth moray) – madeira silepeamureen. Ida-Atlandis Madeira ja Benimni vetes, Lääne-Atlandis Bermudal ja Lääne-India saartel, samuti Põhja-Carolina (USA) vetes. Mereveeline; demersaalne; 85-200 m sügavusel. Pikkus kuni 100 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük.

 

Gymnothorax mareei Poll, 1953 (Spot-jaw moray) – täpiklõug-silepeamureen. Ida-Atland: Senegalist Angoolani, sealhulgas Biafra lahe saared ja St. Helena saar. Mereveeline; demersaalne; 15-25 m sügavusel. Pikkus kuni 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Gymnothorax margaritophorus Bleeker, 1864 (Blotch-necked moray) – pärlkael-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Ekvaatorisaarte ja Seltsisaarteni, põhjasuunas Ryukyu saarteni, lõunas Suure Vallrahuni. Mereveeline; korallrahuline; 8-25 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax marshallensis (L. P. Schultz, 1953) (Marshall Islands moray) – marshalli silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Carolini, Mariaani ja Marshalli saared; Ouvéa atoll Uus-Kaledoonia vetes. Mereveeline; korallrahuline; 1-10 m sügavusel. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Gymnothorax mccoskeri D. G. Smith & E. B. Böhlke, 1997 – mccoskeri silepeamureen. India ookeani idaosas ja Vaikse ookeani lääneosas Lääne-Austraalia ja Kirde-Queenslandi vetes. Mereveeline; demersaalne; 7-84 m sügavusel. Pikkus kuni 36,2 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax megaspilus E. B. Böhlke & J. E. Randall, 1995 (Oman moray) – omaani silepeamureen. India ookeani lääneosa: teada vaid Al Hallaniyahi saare (Khuriya Muriya saared, Omaan) vetest, samuti Domaalia vetest. Mereveeline; demersaalne; kuni 21 m sügavusel. Pikkus kuni 59,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax melanosomatus K. H. Loh, K. T. Shao & H. M. Chen, 2011 (Black-body moray) – must silepeamureen. Vaikne ookean: Taiwani kaguranniku vetes. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 50,4 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Gymnothorax melatremus L. P. Schultz, 1953 (Dwarf moray) – kääbus-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Hawai saarteni, lõunas Australisaarteni. Mereveeline; korallrahuline; 1-58 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud. Leiab mõmingat kasutamist akvaariumikala.

 

Gymnothorax meleagris (G. Shaw, 1795) (Turkey moray) – helmes-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast kuni Markiisisaarte ja Mangareva saareni, põhjas Ryukyu ja Hawai saarteni, lõunas Lord Howe saareni. Kagu-Atland: Lõuna-Aafrika. Mere-, mage- ja riimveeline; korallrahuline; 1-51 m sügavusel. Pikkus kuni 120 cm (TL), tavapikkus 80 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. On põhjustanud söömisel tsiguaterra-mürgistuse juhtumeid.

 

Gymnothorax microstictus E. B. Böhlke, 2000 (Small-spot moray) – pisitäpiline silepeamureen. Vaikse ookeani lääne-keskosa: Paapua Uus-Guinest kuni Vanuatuni; Filipiinidest lõunasuunas Austraaliani. Mereveeline; demersaalne; 5-30 m sügavusel. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax miliaris (Kaup, 1856) (Golden-tail moray) – kuldsaba-silepeamureen. Lääne-Atland: Bermudast ja Florida (USA) lõunaosast kuni Antillide ja Kagu-Brasiiliani. Ida-Atland: St. Pauli rahu, Roheneemesaared, Ascensioni ja St. Helena saared. Samuti Kesk-Atlandi saarte vetes. Mereveeline; korallrahuline; 0-60 m sügavusel. Pikkus kuni 70 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri.

 

Gymnothorax minor (Temminck & Schlegel, 1846) – väike silepeamureen. Vaikse ookeani lääneosa: Honshu saare (Jaapan) lõunaosast lõunasuunas Hiina ja Taiwanini. Lääne-Austraaliast kuni Uus Lõuna-Walesini. Mereveeline; demersaalne; 67-175 m sügavusel. Pikkus kuni 54,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax moluccensis (Bleeker, 1864) (Moluccan moray) – maluku silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Punane meri, Jeemen, Tai, Indoneesia ja Korallimeri. Teated ka Jõulusaarelt. Mereveeline; korallrahuline; 2-25 m sügavusel. Pikkus kuni 45 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monochrous (Bleeker, 1856) (Drab moray) – pronksjas silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Ida-Aafrikast Marshalli saarteni, põhjas Ryukyu saarteni, lõunas Austraaliani; tõenäoline ka Seišellidel. Mereveeline; korallrahuline; 1-20 m sügavusel. Pikkus kuni 80 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax monostigma (Regan, 1909) (One-spot moray) – ükstähn-silepeamureen. Indo-patsifiidne regioon: Maldiividest ja Jõulusaarest kuni Karoliinide ja Mariaanide saarestikeni, Paapua Uus-Guineast ja Filipiinidest Markiisisaarte ja Tuamoto saarteni. Mereveeline; korallrahuline. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Gymnothorax mordax (Ayres, 1859) (California moray) – kalifornia silepeamureen. Vaikse ookeani idaosa: Point Conceptionist Kalifornias (USA) lõunasuunas kuni Baja Californiani (Mehhiko), leitud ka Galapagose saarte vetest. Mereveeline; demersaalne; 1-40 m sügavusel. Pikkus kuni 152 cm (TL), eluiga kuni 30 a. Pole ohustatud. Traumaatiline.

 

Gymnothorax moringa (G. Cuvier, 1829) (Spotted moray) – lapiline silepeamureen. Lääne-Atlandis Põhja-Carolinast (USA) ja Bermudast kuni Brasiiliani, sealhulgas Mehhiko lahes ja Kariibidel kuni Kagu-Brasiiliani; Ida-Atlandis Ascensioni ja St. Helena saarte vetes, samuti Kesk- ja Ida-Atlandi saarte juures. Aktiivne päevasel ajal. Mereveeline; korallrahuline, 0-200 m sügavusel (enamasti 0-35 m). Pikkus kuni 200 cm (TL), tavapikkus 60 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri. Turustatkse värskelt ja soolatuna. Traumaatiline, inimeste suhtes ebaharilikult agressiivne.

 

Artikkel järgneb leheküljel Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)

Vaata lisaks:

Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
Mureenlased (Muraenidae)