Antšoviellid (Anchoviella)
Antšoviellid (Anchoviella), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi anšoovislaste (Engraulidae) sugukonnast. Vene анчовеллы.
Lääne-Atlandi ja Vaikse ookeani idaosa troopilistes vetes, samuti Lõuna-Ameerika jõgedes.
Värtnalaadne keha kaetud tsükloidsoomustega, pea paljas. Küljejoon puudub. Seljauim keha keskel, uimedes puuduvad ogakiired. Ninamik kas teravdunud või tömp, nõnel liigil väga lühike. Alumisel lõualuul ühes reas väikesed hambad. Suu on suur, poolalaseisune. Toituvad zoo- ja fütoplanktonist, õhuputukatest jm.
Suurim pikkus liigiti 2,5 cm (SL) kuni 16,4 cm (TL).
Perekonda kuulub 17 liiki (FishBase, 2020):
Anchoviella alleni G. S. Myers, 1940 (Allen's anchovy) – alleni antšoviell. Lõuna-Ameerika: endeem Amazonase ülemjooksu vesikonnas (Cachiboya järv, Ucuyali, Maranoni ja Morona jõed). Aeglase vooluga vees, suurte rühmadena. Toitub zooplantonist. Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 8,8 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristika.
Anchoviella balboae D. S. Jordan & Seale, 1926 (Balboa anchovy) – balboa antšoviell. Vaikse ookeani idaosa: Panama. Parvekala. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 7,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Anchoviella blackburni Hildebrand, 1943 (Blackburns's anchovy) – blackburni antšoviell. Lääne-Atlandi keskosa: Kariibide lõunaosas ja Venetsueela põhjarannik, võimalik ka Surinami vetes. Rannikuvetes, ka väikestes laguunides ja Maracaibo järves (Venetsueela). Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Anchoviella brevirostris Günther, 1868 (Snubnose anchovy) – tömp antšoviell. Lääne-Atland: Orinogo jõe suudmest Venetsueelas ja Guiaanast lõunasuunas kuni Ribeiro do Iguape jõeni Brasiilas. Rannikuvetes, ka suudmealadel ja peaaegu magevetes. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne, 1-50 m sügavusel. Pikkus kuni 9 cm (TL), tavapikkus 7 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Anchoviella carrikeri Fowler, 1940 (Carriker's anchovy) – carrikeri antšoviell. Lõuna-Ameerika: endeem Amazonase vesikonnas (Chapare jõe suudmest kuni alamjooksuni). Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 6,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Anchoviella cayennensis Puyo, 1946 (Cayenne anchovy) – cayenne'i antšoviell. Lääne-Atland: Venetsueealst Brasiiliani. Rannikualal, estuaarides. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 13,5 cm (TL), tavapikkus 9 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Anchoviella elongata Meek & Hildebrand, 1923 (Elongate anchovy) – pikk antšoviell. Lääne-Atlandi keskosa: Belize suudmest kuni Panamani ja Kolumbia kirdeosani. Rannikul, laguunides, suudmealadel, magevette ei sisene. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 11 cm (TL), tavapikkus 9 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Anchoviella guianensis C. H. Eigenmann, 1912 (Guyana anchovy) – guajaana antšoviell. Lõuna-Ameerika: Orinoco vesikonnas selle deltas ja kuni Puerto Gaitaniini Manacaciase jõel (Kolumbia); Gujaana, Surinami ja Prantsuse Guajaana jõgede alamjooksudel; Amazonase alamjooks. Jõgedes ja suudmealadel. Parvena. Toitub zooplanktonist ja õhuputukatest. Mage- ja riimveeline; pelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 11,3 cm (TL), tavapikkus 6 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük
Anchoviella jamesi D. S. Jordan & Seale, 1926 (James's anchovy) – jamesi antšoviell. Lõuna-Ameerika: Amazonase jõgikond (Ucayali, Jutai, Tapajose, Tocantinsi, Rio Negro jõed) ja Orinoco keskjooks. Jõgede kesk- ja ülemjooksudel. Mageveeline, pelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud.
Anchoviella juruasanga Loeb, 2012 – lühilõug-antšiovell. Lõuna-Ameerika: Brasiilias Amazonase kesk- ja alamjooksu lisajõgedes (Tapajós, Negro, Branco, Madeira, Trombetas,Tocantins, Maicá, Jari. jt). Aeglase vooluga vees suurte rühmadena. Toitub zooplanktonist. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Pole ohustatud.
Anchoviella lepidentostole Fowler, 1911 (Broadband anchovy) – laitriip antšoviell. Lääne-Atland: Orinoco deltast Venetsueelas kuni Ponta da Cotingani Parana rannikul Brasiilias. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 1-50 m sügavusel. Pikkus kuni 16,4 cm (TL), tavapikkus 12,5 cm (TL), suurim publitseeritud mass 32 g. Pole ohustatud. Vähene äripüük.
Anchoviella manamensis Cervigón, 1982 (Manamo anchovy) – manamo antšoviell. Lõuna-Ameerika: Orinoco delta Venetsueelas; Guajaana, Surinam. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 2,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Anchoviella nattereri (Steindachner, 1879) (Natterer's anchovy) – nattereri antšoviell. Lääne-Atland: Brasiilias Amazonase suudmealal. Riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Anchoviella perezi Cervigón, 1987 – perezi antšiovell. Lääne-Atlandi keskosa: Orinoco delta. Riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 3,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Anchoviella perfasciata Poey, 1860 (Poey's anchovy) – eretriip-antšoviell. Lääne-Atlandi keskosa: USA rannikul Beaufortist (Põhja-Carolina) lõunasuunas Floridani; Antillidel Kuubast kuni Saint Lucia saareni, samuti Trinidadi ja ka Panama vetes. Rannikuvetes, riimvette tõenäoliselt ei sisene. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; 0-50 m sügavusel. Pikkus kuni 11 cm (TL), tavapikkus 9 cm (TL). Pole ohustatud. Elatuspüük. Kasutatakse kalapüügil söödana.
Anchoviella sanfranciscana Barbosa, Gomes da Silva, da Rocha Araújo & Carvalho, 2017 – sanfrancisco antšoviell (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Lõuna-Ameerika: Brasiilias São Francisco jõe suudmealal. Mage- ja riimveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 12,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Anchoviella vaillanti Steindachner, 1908 (Vaillant's anchovy) – vaillanti antšoviell. Lõuna-Ameerika: Brasiilias Atlandi veehaardes (São Francisco jõgi; Rio Grande do Norte, Rio Preta). Jõgede keskjooksudel. Mageveeline; pelaagiline. Pikkus kuni 6,8 cm. Pole ohustatud.
Juuni, 2020