Otsingu tulemused:
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)
Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
Kõverlõugheeringad (Nematalosa), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast. Inglise gizzard shads.
Leviala Indo-Vaikses ookeanis. Enamus mere- ja riimveelised, mõni liik mageveeline. Suhteliselt kõrge, külgedelt kokku surutud kehaga. Kõhuserval kiilusoomused. Suu otse- või poolalaseisune. Seljauime viimane kiir pikenenud. Kehal suhteliselt väikesed tsükloidsoomused. Mõne liigi kehal üks või mitu tumedat täppi. Toituvad vett filtreerides. Suurim pikkus liigiti vahemikus 16,3-48 cm (SL).
Perekonnas on 11 liiki (FishBase, 2020):
Nematalosa arabica Regan, 1917 (Arabian gizzard shad) – araabia kõverlõugheeringas. India ookeani lääneosa: Adeni lahest kuni Omaani laheni. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 16,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Nematalosa come (J. Richardson, 1846) (Western Pacific gizzard shad) – austraalia kõverlõugheeringas. Vaikse ookeani lääneosa: Paapua Uus-Guinea vetes ja Austraalia vetes Ryukyu saarest kuni Queenslandini. Mereveeline; pelaagilis-neriidne; kuni 13 m sügavusel. Pikkus kuni 21 cm (SL), tavapikkus 16,5 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Nematalosa erebi (Günther, 1868) (Australian river gizzard shad) – laarri. Okeaania ja Aasia: Austraalia ja Paapua Uus-Guinea edelaosa jõgedes ja ka järvedes. Mage- ja riimveeline. Pelaagiline; potamodroomne, kuni 3 m sügavusel. Pikkus kuni 48 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük (2000-2010. aastas 200-600 t). Kasutatakse söödana homaaripüügil.
Nematalosa flyensis Wongratana, 1983 (Fly River gizzard shad) – uusguinea kõverlõugheeringas. Okeaania: endeem Paapua Uus-Guineal (teada vaid Fly ja Striklandi jõgedes). Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 22,2 (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Nematalosa galatheae G. J. Nelson & Rothman, 1973 (Galathea gizzard shad) – galathea kõverlõugheeringas. Indo-Vaikne ookean: India edelarannik, Bengali laht, Andamani meres Tai rannikul, Malaisias Penangi osariigi vetes, Tai lahes, Singapuri ja Vietnami vetes. Elab merevees, siseneb ka magevette. Mere-, riim- ja mageveeline. Pelaagilis-neriidne; anadroomne. Pikkus kuni 16,3 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Nematalosa japonica Regan, 1917 (Japanese gizzard shad) – jaapani kõverlõugheeringas. Vaikse ookeani lääneosa: Matsushima lahest Jaapani meres lõunasuunas Taiwani, Hongkongi ja Filipiinideni, leitud ka Tai lahest. Parvedena rannikuvetes. Mereveeline; bentopelaagiline. Pikkus kuni 19 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.
Nematalosa nasus (Bloch, 1795) (Bloch's gizzard shad) – kaguaasia kõverlõugheeringas. Indo-Vaikne ookean: Adeni lahest Pärsia laheni, idasuunas Andamani Mere, Lõuna-Hiina mere ja Filipiinideni, põhjasuunas Korea poolsaare lõunatipuni; üksikjuhtumine Lõuna-Aafrika vetes. Mere-, riim- ja mageveeline; pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-30 m sügavusel. Pikkus kuni 25,5 cm (TL), tavapikkus 15 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Turustatakse värskena, vinnutatuna; kasutatakse kalapallide valmistamiseks. Väga luine.
Nematalosa papuensis (Munro, 1964) (Strickland River gizzard shad) – paapua kõverlõugheeringas. Okeaania: endeem Paapua Uus-Guineal (teada vaid Fly ja Striklandi jõgedes). Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 21 (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Nematalosa persara G. J. Nelson & McCarthy, 1995 – pärsia kõverlõugheeringas. India ookeani lääneosa: Pärsia laht ja Araabia mere põhjaosa kuni Pakistanini. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 15,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Nematalosa resticularia G. J. Nelson & McCarthy, 1995 – somaali kõverlõugheeringas. India ookeani lääneosa: Pärsia laht, võimalik, et ka Somaalia rannavetes. Mereveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 17 cm (TL). Ohustatus määramata.
Nematalosa vlaminghi (Munro, 1956) (Western Australian gizzard shad) – lääneaustraalia kõverlõugheeringas. India ookeani idaosa: endeem Lääne-Austraalias. Peamiselt estuaarides. Mere- ja riimveeline; pelaagilis-neriidne. Pikkus kuni 36 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük. Kasutatakse söödana homaaripüügil.
Juuni, 2020