Otsingu tulemused:
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Puguheeringad (Dorosoma)
Puguheeringad (Dorosoma), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast.
Leviala Põhja- ja Kesk-Ameerikas. 3 liiki üksnes mageveelised, 2 liiki ka riim- ja mereveelised. Keha väga kõrge, pea väike, ninamik tömp. Seljauime viimane kiir väga pikk. Emased on suuremad ja tüsedamad.
Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2020):
Dorosoma anale Meek, 1904 (Mexican river gizzard shad) – mehhiko puguheeringas. Põhja-Ameerika: Mehhikost Guatemaala põhjaosani, teateid ka Belizest. Jõgedes. Filtreerib veest toitu. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 23,6 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Dorosoma cepedianum (Lesueur, 1818) (American gizzard shad) – põhja-puguheeringas. Loode-Atlandis ja Põhja-Ameerikas: Hudsoni lahest New Yorgi osariigini; Mississippi, Suure Järvistu ja Ontarjo järve vesikondades. Jõgedes, järvedes, veehoidlates, soodes, täiskasvanuna ka estuaarides ja rannikumeres. Parvekala. Mere-, riim- ja mageveeline. Toitu filtreerib veest. Pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-33 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm (FL), tavapikkus 35 cm (SL), suurim publitseeritud mass 2 kg, eluiga kuni 10 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük (2000-2011. a vahemikus 615 – 2 780 t; USA). Huvikalastus. Kasutatakse kalastamisel söödakalana. Mõningal määral kasutatakse ka väetise ja loomatoiduna.
Dorosoma chavesi Meek, 1907 (Nicaragua gizzard shad) – nikaraagua puguheeringas. Kesk-Ameerika: Nikaraagua ja Kostariika. Jõgedes, järvedes. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (SL). Ohulähedane (NT). Elatuspüük.
Dorosoma petense (Günther, 1867) (threadfin shad) – lõuna-puguheeringas. Põhja- ja Kesk-Ameerika: Mehhiko lahe vesikonnas, Mississippi vesikonnas Kentuckist ja Indianast Oklahomani, lõunasuunas Texase ja Floridani; Mehhiko lahe vesikonna jõgedes kuni Põhja-Gutemaalani; samuti Honduurases Belize jões. Jõed, järved, kanalid, sood. Täiskasvanuna võib ujuda riim- või merevette. Parvekala. Mere-, riim- ja mageveeline. Toitub fütoplanktonist, detriidist, pisikaladest. Pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-15 m sügavusel. Pikkus kuni 33 cm (TL), tavapikkus 10 cm (SL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kautatakse kalapüügil söödakalana.
Dorosoma smithi C. L. Hubbs & R. R. Miller, 1941 (Pacific gizzard shad) – lääne-puguheeringas. Põhja-Ameerika: Vaikse ookeani rannikul Mehhiko loodeosas Sinaloa ja Yaqui jõgikondades. Jõgedes, võib olla ka järvedes. Toitu saab vett filtreerides. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 14 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Juuni, 2020