Otsingu tulemused:
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Aasovi meri
4. Aloosad (Alosa)
5. Amasoonase saagkõhtheeringas (Pristigaster cayana)
6. Anisakiaas (anisakidoos)
7. Araabia kõverlõugheeringas (Nematalosa arabica)
8. Atlandi ümarheeringas (Etrumeus sadina)
9. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
10. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
11. Atlandi troopikaheeringas (Lile piquitinga)
12. Austraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa come)
13. Balti heeringas
14. Barentsi meri
15. Beauforti meri
16. Beringi meri
17. Bismarcki heeringas
18. Bloater
19. Bückling
20. Dashi
21. Dow' uimheeringas (Opisthopterus dovii)
22. Ekvatoriaalne uimheeringas (Opisthopterus equatorialis)
23. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
24. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
25. Filipiini heeringas (Clupea manulensis)
26. Galathea kõverlõugheeringas (Nematalosa galatheae)
27. Golani ümarheeringas (Etrumeus golanii)
28. Guajaana kiiluimheeringas (Odontognathus mucronatus)
29. Gwamegi
30. Hõbedane vöötheeringas (Spratelloides gracilis)
31. Hammaspeaheeringas (Denticeps clupeoides)
32. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
33. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
34. Harilik tömpninaheeringas (Anodontostoma chacunda)
35. Havai ümarheeringas (Etrumeus makiawa)
36. Heeringad (Clupea)
37. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
38. Heeringlased (Clupeidae)
39. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
40. Idaheeringas (Clupea pallasii)
41. Indoneesia tömpninaheeringas (Anodontostoma selangkat)
42. Ivassii heeringas (Sardinops sagax melanosticta)
43. Jaapani kõverlõugheeringas (Nematalosa japonica)
44. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
45. Kaguaasia kõverkõugheeringas (Nematalosa nasus)
46. Kala inimtoiduna
47. Kalamaksaõli
48. Kalaparv
49. Kariibi kiiluimheeringas (Odontognathus compressus)
50. Kaunis troopikaheeringas (Lile gracilis)
51. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
52. Kiilselgheeringad (Hyperlophus)
53. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
54. Kilud (Sprattus)
55. Kipper (suitsuheeringas)
56. Klaas-kiilselgheeringas (Hyperlophus translucidus)
57. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
58. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
59. Kuuba uusuimheeringas (Neoopisthopterus cubanus)
60. Lääne-puguheeringas (Dorosoma smithi)
61. Lääneaustraalia kõverlõugheeringas (Nematalosa vlaminghi)
62. Lõuna-puguheeringas (Dorosoma petense)
63. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
64. Lewisi vöötheeringas (Spratelloides lewisi)
65. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
66. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
67. Mehhiko puguheeringas (Dorosoma anale)
68. Mehhiko troopikaheeringas (Lile stolifera)
69. Musttriip-troopikaheeringas (Lile nigrofasciata)
70. Nääpsheeringas (Thrattidion noctivagus)
71. Nikaraagua puguheeringas (Dorosoma chavesi)
72. Pärsia kõverlõugheeringas (Nematalosa persara)
73. Põhja-puguheeringas (Dorosoma cepedianum)
74. Paapua kõverlõugheeringas (Nematalosa papuensis)
75. Paljas huntheeringas (Chirocentrus nudus)
76. Pallas Peter Simon
77. Panama kiiluimheeringas (Odontognathus panamensis)
78. Peen vöötheeringas (Spratelloides delicatulus)
79. Pelaagiline traalnoot
80. Pisiheeringas (Minyclupeoides dentibranchialus)
81. Pisiuim-ümarheeringas (Etrumeus micropus)
82. Puguheeringad (Dorosoma)
83. Räim
84. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
85. Saagkõhtheeringad (Pristigaster)
86. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
87. Sakiline vöötheeringas (Spratelloides robustus)
88. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
89. Sale uimheeringas (Opisthopterus valenciennesi)
90. Sardinops (Sardinops sagax)
91. Siiad (Coregonus)
92. Somaali kõverlõugheeringas (Nematalosa resticularia)
93. Suula (Morus bassanus)
94. Suursilm-uimheeringas (Opisthopterus macrops)
95. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
96. Taani väinad
97. Tai tömpninaheeringas (Anodontostoma thailandiae)
98. Tardoor-uimheeringas (Opisthopterus tardoore)
99. Terav ümarheeringas (Etrumeus acuminatus)
100. Timpheeringas (Laeviscutella dekimpei)
101. Triip-kiilselgheeringas (Hyperlophus vittatus)
102. Troopikaheeringad (Lile)
103. Troopiline uusuimheeringas (Neoopisthopterus tropicus)
104. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
105. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
106. Tursapüük
107. Uimheeringad (Opisthopterus)
108. Uusguinea kõverlõugheeringas (Nematalosa flyensis)
109. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
110. Vöötheeringad (Spratelloides)
111. Vaguvaallased (Balaenopteridae)
112. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
113. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
114. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
115. Vaqueira uimheeringas (Opisthopterus effulgens)
116. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
117. Whiteheadi ümarheeringas (Etrumeus whiteheadi)
118. Whiteheadi saagkõhtheeringas (Pristigaster whiteheadi)
119. Wongratana ümarheeringas (Etrumeus wongratanai)
Puguheeringad (Dorosoma)
Puguheeringad (Dorosoma), kiiruimsete luukalade perekond heeringaliste (Clupeiformes) seltsi heeringlaste (Clupeidae) sugukonnast.
Leviala Põhja- ja Kesk-Ameerikas. 3 liiki üksnes mageveelised, 2 liiki ka riim- ja mereveelised. Keha väga kõrge, pea väike, ninamik tömp. Seljauime viimane kiir väga pikk. Emased on suuremad ja tüsedamad.
Perekonnas on 5 liiki (FishBase, 2020):
Dorosoma anale Meek, 1904 (Mexican river gizzard shad) – mehhiko puguheeringas. Põhja-Ameerika: Mehhikost Guatemaala põhjaosani, teateid ka Belizest. Jõgedes. Filtreerib veest toitu. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 23,6 cm (SL). Pole ohustatud. Elatuspüük.
Dorosoma cepedianum (Lesueur, 1818) (American gizzard shad) – põhja-puguheeringas. Loode-Atlandis ja Põhja-Ameerikas: Hudsoni lahest New Yorgi osariigini; Mississippi, Suure Järvistu ja Ontarjo järve vesikondades. Jõgedes, järvedes, veehoidlates, soodes, täiskasvanuna ka estuaarides ja rannikumeres. Parvekala. Mere-, riim- ja mageveeline. Toitu filtreerib veest. Pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-33 m sügavusel. Pikkus kuni 57 cm (FL), tavapikkus 35 cm (SL), suurim publitseeritud mass 2 kg, eluiga kuni 10 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük (2000-2011. a vahemikus 615 – 2 780 t; USA). Huvikalastus. Kasutatakse kalastamisel söödakalana. Mõningal määral kasutatakse ka väetise ja loomatoiduna.
Dorosoma chavesi Meek, 1907 (Nicaragua gizzard shad) – nikaraagua puguheeringas. Kesk-Ameerika: Nikaraagua ja Kostariika. Jõgedes, järvedes. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (SL). Ohulähedane (NT). Elatuspüük.
Dorosoma petense (Günther, 1867) (threadfin shad) – lõuna-puguheeringas. Põhja- ja Kesk-Ameerika: Mehhiko lahe vesikonnas, Mississippi vesikonnas Kentuckist ja Indianast Oklahomani, lõunasuunas Texase ja Floridani; Mehhiko lahe vesikonna jõgedes kuni Põhja-Gutemaalani; samuti Honduurases Belize jões. Jõed, järved, kanalid, sood. Täiskasvanuna võib ujuda riim- või merevette. Parvekala. Mere-, riim- ja mageveeline. Toitub fütoplanktonist, detriidist, pisikaladest. Pelaagilis-neriidne; anadroomne; 0-15 m sügavusel. Pikkus kuni 33 cm (TL), tavapikkus 10 cm (SL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Kautatakse kalapüügil söödakalana.
Dorosoma smithi C. L. Hubbs & R. R. Miller, 1941 (Pacific gizzard shad) – lääne-puguheeringas. Põhja-Ameerika: Vaikse ookeani rannikul Mehhiko loodeosas Sinaloa ja Yaqui jõgikondades. Jõgedes, võib olla ka järvedes. Toitu saab vett filtreerides. Mageveeline. Pelaagiline. Pikkus kuni 14 cm (SL). Ohustatus määramata. Elatuspüük.
Juuni, 2020