Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Traavelkarbid (Moxostoma)

Traavelkarbid (Moxostoma), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi imikarplaste (Catostomidae) sugukonnast. Inglise redhorses, jumprocks.

Põhja-Ameerikas USAs ja Mehhikos. Kivise-liivase põhjaga järvedes ja jõgedes. Suurim pikkus liigiti 19-80 cm (TL).

Perekonda kuulub 22 liiki (FishBase, 2020):

Moxostoma albidum (Girard, 1856) (Longlip Jumprock) – hele traavelkarp. Põhja-Ameerika: Mehhiko. Keskmistes ja väikestes jõgedes. Toitub peamiselt putukavastsetest. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Moxostoma anisurum (Rafinesque, 1820) (Silver Redhorse) – hõbejas traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs ja Kanadas Suure Järvistu-St. Lawrence jõe, Hudson lahe ja Mississippi vesikondades Quebecist ja Albertast kuni Alabama ja Arkansas põhjaosadeni; Atlandi nõlval Roanoke vesikonnast Virginias kuni Altamaha vesikonnani Georgias. Demersaalne. Järvedes ja nende suurtes lisajõgedes. Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, samuti detriidist, limustest jm. Pikkus kuni 74 cm (TL), tavapikkus 32,5 cm (TL), suurim publitseeritud mass 10,8 kg, eluiga kuni 10 a. Pole ohustatud. Huvikalastus.

 

Moxostoma ariommum C. R. Robins & Raney, 1956 (Bigeye Jumprock) – suursilm-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Virginia ja Põhja-Carolina osariikides Roanoke ülemjooksu vesikonnas. Kiire vooluga keskmistes ja väikestes jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 22 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Moxostoma austrinum T. H. Bean, 1880 (Mexican Redhorse) – lõuna-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Texase osariigis Alamito Creeki jões, Mehhikos Lerma jõe vesikonnas. Keskmistes ja väikestes jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 49 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Moxostoma breviceps (Cope, 1870) (Smallmouth Redhorse) – väikesuu-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Põhja-Carolina ja Tennessee osariikides. Kiire vooluga jõgedes. Demersaalne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Moxostoma carinatum (Cope, 1870) (River Redhorse) – jõe-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs ja Kanadas St. Lawrence jõe-Suure Järvistu ja Mississippi vesikondades Quebeci lõunaosast kuni Minnesota ja Iowani, lõunasuunas Alabama ja Oklahomani; Mehhiko lahe veehaardes Escambia jõest Floridas Pärlijõeni Louisiana ja Mississippi osariikides. Suurtes, keskmistes ja väikestes jõgedes. Väikese rühmana. Toitub limustest, koorikloomadest, putukavastsetest jm. Demersaalne. Pikkus kuni 77 cm (TL), tavapikkus 48 cm (TL), suurim publitseeritud mass 4 kg, eluiga kuni 12 a. Pole ohustatud. Huvikalastus.

 

Moxostoma cervinum (Cope, 1868) (Blacktip Jumprock) – laikuim-traavelakarp. Põhja-Ameerika: USAs Atlandi nõlva vesikondades Jamesi jõest Virginias kuni Neuse jõeni Carolinas. Väikestes jõgedes ja ojades. Demersaalne. Pikkus kuni 19 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Moxostoma collapsum (Cope, 1870) (Notchlip Redhorse) – sälkhuul-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Virginia ja Georgia osariikides. Demersaalne. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Moxostoma congestum (S. F. Baird & Girard, 1854) (Gray Redhorse) – hall traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Texase ja New-Mexico osariikides, samuti Mehhikos. Keskmistes ja väikestes jõgedes. Toitub limustest, vähilaadsetest, vetikatest, putukavastsetest jm. Demersaalne. Pikkus kuni 65 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Moxostoma duquesni (Lesueur, 1817) (Black Redhorse) – tume traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs ja Kanadas Suure Järvistu ja Mississippi vesikondades Ontariost in Canada ja New Yorgist kuni Minnesotani ja lõunasuunas Alabama põhjaosani ja Oklahoma idaosani; upper and middle Mobile lahe vesikonna kesk- ja ülemosas Georgia, Alabama ja Tennessee osariikides. Keskmistes ja väikestes jõgedes. Rühmana. Toitub vähilaadsetest, putukavastetest jm. Demersaalne. Pikkus kuni 51 cm (TL), tavapikkus 28,5 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1 kg, eluiga kuni 10 a. Pole ohustatud.

 

Moxostoma erythrurum (Rafinesque, 1818) (Golden Redhorse) – kuldne traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs ja Kanadas Suure Järvistu, Hudsoni lahe ja Mississippi vesikondades New Yorgi ja Ontario osariikidest Põhja-Dakotani ning lõunas Alabama ja Oklahomani; isoleerituna Mississippi osariigi edelaosas; Potomaci jõest Marylandis Roanoke jõeni Põhja-Carolina; Mobile lahe ranniku vetes. Suurtes ja keskmistes jõgedes, sageli muda-savi-liivase põhjaga vees. Toitub peamiselt putukavastsetest ja vetikatest, ka detriidist, limustest jm. Demersaalne. Pikkus kuni 78 cm (TL), tavapikkus 28,8 cm (TL), suurim publitseeritud mass 4,1 kg, eluiga kuni 11 a. Pole ohustatud. Huvikalastus (sh tulusepüük).

 

Moxostoma hubbsi V. Legendre, 1952 (Copper Redhorse) – vask-traavelkarp. Põhja-Ameerika: Kanadas Quebeci provintsis St. Lawrence jõe vesikonnas. Keskmise suurusega jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 72 cm (TL), tavapikkus 47,5 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Moxostoma lacerum (D. S. Jordan & Brayton, 1877) (Harelip Sucker) – jänesmokk-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Georgia ja Alabama osariikides. Demersaalne. Pikkus kuni 31,3 cm (TL). Välja surnud (EX). Viimane isend tabati looduses 1993. a. Lootuses, et looduses võib veel siiski leiduda, jäetud seni registritest kustutamata.

Pilt puudub

Moxostoma lachneri C. R. Robins & Raney, 1956 (Greater Jumprock) – lachneri traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Georgia ja Alabama osariikides Apalachicola jõe vesikonnas. Kiire vooluga keskmistes ja väikestes jõgedes ja ojades. Demersaalne. Pikkus kuni 44 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Moxostoma macrolepidotum (Lesueur, 1817) (Shorthead Redhorse) – lühipea-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs ja Kanadas Suure Järvistu-St. Lawrence jõe, Hudson lahe ja Mississippi vesikondades Quebecist Albertani ja lõunasuunas Alabama ja Oklahomani; Atlandi nõlva vesikondades Hudsoni jõest New Yorgi osariigis Santee jõeni Põhja-Carolinas. Suurtes jõgedes, järvedes. Toitub peamiselt putukavastsetest. Mage- ja riimveeline. Demersaalne. Pikkus kuni 75 cm (TL), tavapikkus 40,8 cm (TL), suurim publitseeritud mass 4 kg, eluiga kuni 9 a. Pole ohustatud. Huvikalastus. Maitsva lihaga, kuid rooduderohke.

 

Moxostoma mascotae Regan, 1907 (Mascota Jumprock) – mascota traavelkarp. Põhja-Ameerika: Mehhiko põhjaosa. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Ohustatud (VU).

 

Moxostoma pappillosum (Cope, 1870) (V-lip Redhorse) – näsamokkk-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Atlandi nõlval Roanoke vesikonnast Virginias kuni Santee jõe vesikonnani Lõuna-Carolinas. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Toitub vee-selgrootuist ja vetikatest. Demersaalne. Pikkus kuni 45 cm (TL), tavapikkus 28,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Moxostoma pisolabrum Trautman & R. G. Martin, 1951 (Pealip Redhorse) – herneshuul-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Kansase, Arkansase, Missouri ja Oklahoma osariikides. Bentopelaagiline. Mõõduka vooluga suurtes jõvedes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

 

Moxostoma poecilurum (D. S. Jordan, 1877) (Blacktail Redhorse) – mustsaba-traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Texase, Alabama, Louisiana ja Florida osariikides. Kiire vooluga keskmistes ja väikestes jõgedes, ujub ka veehoidlatesse. Toitub putukavastsetest, detriidist, vetikatest. Demersaalne. Pikkus kuni 51 cm (TL), tavapikkus 25,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Moxostoma robustum (Cope, 1870) (Robust Redhorse) – jäme traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Atlandi nõlval Peedee jõe vesikonnast Virginias ja Cape Fear'i jõe vesikonnast Põhja-Carolinas kuni Oconee jõgikonnani Georgias. Aeglase vooluga keskmistes ja väikestes jõgedesm ujub ka veehoidlatesse. Demersaalne. Pikkus kuni 42 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Moxostoma rupiscartes D. S. Jordan & O. P. Jenkins, 1889 (Striped jumprock) – vöödiline traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs Georgia ja Põhja-Carolina osariikides. Kiire vooluga keskmistes ja väikestes jõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 28 cm (TL).

 

Moxostoma valenciennesi D. S. Jordan, 1885 (Greater redhorse) – suur traavelkarp. Põhja-Ameerika: USAs ja Kanadas Suure järvistu-St. Lawrence jõe, Hudson lahe ja Mississippi vesikondades Quebecist ja Vermontist kuni Ontario lõunaosani ja Minnesota põhjaosani, lõunasuunas Ohio jõeni Kentucky osariigis. Järvedes, suurtes ja keskmistes jõgedes. Rühmana. Toitub putukavastsetest, vähilaadsetest, detriidist, vetikatest. Demersaalne. Pikkus kuni 80 cm (TL), tavapikkus 52,5 cm (TL), suurim publitseeritud mass 4,2 kg. Pole ohustatud.

                                                                                                                                                                                          Mai, 2020

Vaata lisaks:

Imikarplased (Catostomidae)