Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)

Narmasmokad (Labeo)

Narmasmokad (Labeo), kiiruimsete kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes ) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna narmaklaste (Labeoninae) alamsugukonnast. Leviala Aafrikas (73 liiki) ja Aasias (36 liiki). Troopilistes ja subtroopilistes vetes: jõgedes, kanalites, järvedes, tiikides, soodes. Hoiduvad enamasti tihedasse taimestikku või pilliroo võrsete vahele. Puuduvad väikestes jõgedes ja ojades.

Huuled on paksud, vorstjad, sarvainest ribadega, seest teravad. Ülahuult katab padjake ja huul avaneb vaid söömise ajal. Suu moodustab võimsa imemimiselundi. Suu juures on ka 1-2 paari poiseid. Toituvad peamiselt taimedest ja veeselgrootuist.

Mitmeid Aafrika liike püütakse töönduslikult toidukaladeks, nt puriuim-narmasmokka (Labeo altivelis), kelle mass on kuni 3 kg. Indias ja Kagu-Aasias on oluliseks viljeluskalaks kuni 2 m pikkuseks ja 45 kg raskuseks kasvada võiv rohhu-narmasmokk (Labeo rohita), keda kasvatati nt 2016. a üle 1,8 miljoni tonni. Akvaariumikalana on levinud Aasiast pärinev must narmasmokk (Labeo chrysophekadion).

Perekonnas on 109 liiki (FishBase, 2020):

Labeo alluaudi Pellegrin, 1933 – alluaudi narmasmokk. Aafrika: Elevandiluurannik, Libeeria, Sierra Leone. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Labeo alticentralis Tshibwabwa, 1997 – kisangani narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul Kisangani piirkonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo altivelis W. K. H. Peters, 1852 (Rednose labeo) – puriuim-narmasmokk. Aafrika: Zambezi jõestiku kesk- ja alamjooksul (sh Shire ja Malawi järvedes), samuti Mweu ja Luapula järvedes (Kongo ülemjooksul), ka mõnedes idaranniku jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes, ka järvedes, veehoidlates. Pikkus kuni 49 cm (TL), suurim publitseeritud mass 3,6 kg. Pole ohustatud. Äripüük; huvikalastus. Turundatakse ka kalamarja.

 

Labeo angra (Hamilton, 1822) – angra-narmasmokk. Aasia: India, Bangladesh, Nepaal, Myanmar, teiated ka Afganistanist. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõed, järved, tiigid. Pikkus kuni 22 cm (TL). Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük; huvikalastus.

 

Labeo annectens Boulenger, 1903 – kortskoon-narmasmokk. Aafrika: Kesk-Aarikas mitmetes vesikondades, sh. Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Jõgedes. Pikkus kuni 17,5 cm (SL). Pole ohustatud. Kasutatakse toidukalana.

 

Labeo ansorgii Boulenger, 1907 (Cunene labeo) – kunene narmasmokk. Aafrika: Angoola, Namiibia. Bentopelaagiline. Jõgedes. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo baldasseronii di Caporiacco, 1948 – mosambiigi narmasmokk. Aafrika: Mozambiik. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo barbatulus (Sauvage, 1878) – mekongi narmasmokk. Aasia: Mekongi vesikonnas Kambodžas, Laoses ja Vietnamis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo barbatus Boulenger, 1898 kongo narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonna kesk- ja alamjooksul Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Bentopelaagiline. Kiire vooluga vees. Pikkus kuni 56,2 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo bata (Hamilton, 1822) (bata) bata-narmasmokk. Aasia: India, Bangladesh, Pakistan. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõgedes, tiikides. Pikkus kuni 61 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo batesii Boulenger, 1911 – batesi narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrikas Alam-Guinea piirkonna jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24,7 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo boga (Hamilton, 1822) boga narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Nepaal, Myanmar. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes ja nende lisajõgedes. Pikkus kuni 30 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo boggut (Sykes, 1839) (boggut labeo) boggut-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh. Bentopelaagiline. Jõgede ülemjooksudel; kasvatustiikides. Pikkus kuni 29 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiljelus.

 

Labeo bottegi Vinciguerra, 1897 bottego-narmasmokk. Aafrika: Etioopia, Keenia, Somaalia – Juba/Webbi ja Uaso Nyro jõgikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 79 cm (TL), suurim publitseeritud mass 5 kg. Ohustatus määramata.

 

Labeo boulengeri Vinciguerra, 1912 boulengeri narmasmokk. Aafrika: Etioopias Uebi Scebeli jõestikus. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,5 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo brachypoma Günther, 1868 nigeeria narmasmokk. Aafrika: tõenäoliselt Nigeeria lääneosas ja Ghana rannikujõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 29 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo caeruleus F. Day, 1877 sinakas narmasmokk. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Labeo calbasu (Hamilton, 1822) (orangefin labeo) kalbasu-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar, Nepaal, Tai, Hiina edelaosa. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline; potamodroomne. Aeglase vooluga jõed, järved, kasvatustiigid. Pikkus kuni 90 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo camerunensis Trewavas, 1974 kameruni narmasmokk. Aafrika: Alam-Guinea piirkonna jõgedes (Mungo, Wowe, Ohumbe, Mekom, Kelle, Louetsie, Kouilou, Kissafou, Loubomo). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,6 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo capensis (A. Smith, 1841) (Orange River mudfish) kapimaa narmasmokk. Aafrika: Orange-Vaali jõgikonna valgalal, võimalik ka Limpopo jõestikus ja Lõuna-Kapimaal. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 50 cm (FL), suurim publitseeritud mass 3,8 kg. Pole ohustatud. Võimalik liik äripüügiks ja vesiviljeluseks; huvikalastus.

 

Labeo chariensis Pellegrin, 1904 chari narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas (Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo DV, Angoola, Zambia), samuti Chari jões (Kesk-Aafrika Vabariik, Kamerun) ning Shiloanga jões (Angoola). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,1 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo chrysophekadion (Bleeker, 1850) (black sharkminnow) must narmasmokk. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya vesikondades, Malaka poolsaarel, Sumatra, Jaava ja Borneo saartel. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõgedes, ojades, üleujutatud lammidel. Pikkus kuni 90 cm (TL), suurim publitseeritud mass 7 kg. Pole ohustatud. Äripüük (turustatakse värskelt, soolatult, kuivatatult). Akvaristikaäri.

 

Labeo congoro W. K. H. Peters, 1852 (purple labeo) purpur-narmasmokk. Aafrika: Zambezi jões ja Incomati jõestikus, samuti mõnedes Tansaania jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 41,5 cm (SL), suurim publitseeritud mass 4,3 kg. Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük; huvikalastus.

 

Labeo coubie Rüppell, 1832 (African carp) aafrika narmasmokk. Aafrika: Niiluse, Tšaadi, Bénoué, Volta, Senegali ja Gambia jõgede vesikondades; teateid ka Kameruni rannikujõgedest ja mujalt. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 75 cm (SL), suurim publitseeritud mass 5 kg. Ohustatus määramata. Äripüük. Akvaristikaäri.

 

Labeo curchius (Hamilton, 1822) ganga narmasmokk. Aasia: Salweeni vesikond. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Labeo curriei Fowler, 1919 libeeria narmasmokk. Aafrika: Saint Pauli jões Libeerias; teated ka Mano, Moa ja Lofa jõgedest; võib esineda ka Corubali jões Guinea-Bissaus. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 16 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Labeo cyclopinnis Nichols & Griscom, 1917 ümaruim-narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe keskjooksu vesikonna jõgedes Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Bentopelaagiline. Kärestikulistes vetes. Pikkus kuni 10,8 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo cyclorhynchus Boulenger, 1899 (harlequin sharkminnow) arlekiin-narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe kesk- ja alamjooksu vesikonnas Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis; Ogowe jões Gabonis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 16 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Labeo cylindricus W. K. H. Peters, 1852 (redeye labeo) punasilm-narmasmokk. Aafrika: Zambezi, Limpopo, Incomati ja Usutu-Pongolo jõgede vesikondades; piiratud alal Kongo jõe kesk- ja ülemjooksu vesikonnas; samuti Ida-Aafrika jõgedes ja Kapimaal: ka Angoolas oroca ja Guanza jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 25 cm (SL), suurim publitseeritud mass 900 g. Pole ohustatud. Äripüük. Akvaristikaäri.

 

Labeo degeni Boulenger, 1920 degeni narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 68 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo dhonti Boulenger, 1920 dhonti narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas Angoolas, Kongo DV-s, Tansaanias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 11,5 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo dussumieri (Valenciennes, 1842) dussumieri narmasmokk. Aasia: India, Sri Lanka. Bentopelaagiline; potamodroomne. Vaikse vooluga vees. Pikkus kuni 50 cm (TL), tavapikkus 40 cm (TL), suurim publitseeritud mass 2 kg. Pole ohustatud. Äripüük, katseline vesiviljelus.

 

Labeo dyocheilus (McClelland, 1839) volt-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Nepaal. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 90 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Labeo erythropterus Valenciennes, 1842 punauim-narmasmokk. Aasia: Mekongi vesikonnas; Jaava ja Sumatra saartel. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 70 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo falcipinnis Boulenger, 1903 sirpuim-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 38,1 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo filiferus Plamoottil & Zupančič, 2017 pamba narmasmokk (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis Pamba jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo fimbriatus (Bloch, 1795) (fringed-lipped peninsula carp) harilik narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Nepaal, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 91 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo fisheri D. S. Jordan & Starks, 1917 (green labeo, mountain labeo) roheline narmasmokk. Aasia: leitud üksnes Sri Lankas mõnest mägiojast ja Mahaweli jõe vesikonnast. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Labeo forskalii Rüppell, 1835 uganda narmasmokk. Aafrika: Niiluse valgalas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 36 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo fuelleborni Hilgendorf & Pappenheim, 1903 (Fuelleborn's labeo) fülleborni narmasmokk. Aafrika: Rukwa järvestikus ja Malagarasi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 43 cm (TL). Ohustatus määramata. Äripüük.

 

Labeo fulakariensis Tshibwabwa, Stiassny & Schelly, 2006 foulakari narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe alamjooksu kärestikel Kongo DV-s ja Kongo Vabariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo gonius (Hamilton, 1822) (Kuria labeo, gnhora) kuria-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar, teated ka Afganistaanist ja Nepaalist. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõgedes, kasvatustiikides. Pikkus kuni 150 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük; vesiviljelus.

 

Labeo greenii Boulenger, 1902 greeni narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas Kongo DV-s, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Angoolas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 27 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo gregorii Günther, 1894 (Gregori's labeo) gregory narmasmokk. Aafrika: Tana ja Galana jõgedes Keenias ja Tansaanias. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,1 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo horie Heckel, 1847 assuani narmasmokk. Aafrika: Niiluse vesikonnas (Valge ja Sinine Niilus, Alberti, Kyoga ja Turkana järved). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 57 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo indramontri H. M. Smith, 1945 tai narmasmokk. Aasia: Tais Chao Phraya vesikonnas, teated ka Mekongi vesikonnast. Bentopelaagiline. Keskmistes ja suurtes jõgedes. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Labeo kawrus (Sykes, 1839) – dekkani narmasmokk. Aasia: Indias Lääne-Ghatides kuni Dekkani kiltmaani. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 60 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Tulevikus võimalik kasutada vesiviljeluses.

 

Labeo kibimbi Poll, 1949 – kibimbi-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Lualaba jõe ülemjooksul ja Tanganjika järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 47 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo kirkii Boulenger, 1903 – kirki narmasmokk. Aafrika Kongo jõe vesikonnas Kongo DV-s ja Tovuma jões (Tansaania-Mosambiigi piirijõgi). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24 cm (TL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo kontius (Jerdon, 1849) (pigmouth carp) – tamili narmasmokk. Aasia: Indias Tamil Nadu ja Karnataka osariikudes Kaveri jõestikus. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurtes jõgedes, kanalites, kasvatustiikides. Pikkus kuni 61 cm (TL). Pole ohustatud. Äripüük. Vesiviljelus.

 

Labeo latebra Moritz & Neumann, 2017 – sudaani narmasmokk (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Sudaanis Niiluse ülemjooksu vesikonnas (Valge Niilus). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo lineatus Boulenger, 1898 – triibuline narmasmokk. Aafrika: kogu Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes jõgedes ja Tanganjika järves. Pikkus kuni 78 cm (TL). Pole ohustatud. Katsetused vesiviljeluseks.

Labeo lividus Roberts & Stewart, 1976 – alamkongo narmasmokk (nimetatud siin sellisena kokkulangevuse kõrvaldamiseks Kalapeedia toimetaja poolt; enne kongo narmasmokk). Aafrika: endeem Kongo DV-s Kongo jõe alamjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo longipinnis Boulenger, 1898 – suuruim-narmasmokk. Aafrika: laialdaselt Kongo jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes jõgedes. Pikkus kuni 26 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo lualabaensis Tshibwabwa, 1997 – lualaba narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Lualaba jões ja Lualaba ülemjooksu jõgedes (Kongo jõe vesikond). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,6 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo lukulae Boulenger, 1902 (red-spot mudsucker) – lukula narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrikas Kamerunist kuni Angoolani. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 26,5 cm (SL). Pole ohustatud. Kasutatakse inimtoiduks.

 

Labeo luluae Fowler, 1930 – lulua narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Lulua jões (Kongo jõe keskjooksu vesikonnas). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 3,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo lunatus R. A. Jubb, 1963 (Upper Zambezi labeo) – ülemzambezi narmasmokk. Aafrika: Zambezi/Okavango vesikonna ülemjooksu jõgedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 40 cm (TL), suurim publitseeritud mass 2,5 kg. Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük.

 

Labeo macmahoni Zugmayer, 1912 – dashti narmasmokk. Aasia: endeem Pakistanis Dashti vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo macrostoma Boulenger, 1898 – suursuu-narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe ülemjooksu vesikonnas, teateid ka keskjooksu lisajõgedest. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 73 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo maleboensis Tshibwabwa, 1997 – malebo narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Malebo järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo meroensis Moritz, 2007 – meroe narmasmokk. Aafrika: Sudaanis Niiluse vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo mesops Günther, 1868 (tana labeo) – malawi narmasmokk. Aafrika: Malawi järve vesikonnas, Juba jõestikus ja Ruvuma jões. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 39 cm (TL). Pole ohustatud. Äärmiselt ohustatud (CR). Äripüük. Katsetused vesiviljeluseks. Akvaristikaäri.

 

Labeo microphthalmus F. Day, 1877 – väikesilm-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 25 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Labeo mokotoensis Poll, 1939 – kolondo narmasmokk. Aafrika: üksnes Kongo DV-s Ndaraga järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo molybdinus du Plessis, 1963 (leaden labeo) – tinajas narmasmokk. Aafrika: Limpopo, Incomati, Usutu, Tugela ja Zambezi jõestikes, Kariba ja Sibaya järvedes. Bentopelaagiline; potamodroomne. Sageli kärestikes. Pikkus kuni 38 cm (SL), suurim publitseeritud mass 1,7 kg. Pole ohustatud. Kohalik elatuspüük. Huvikalastus.

 

Labeo moszkowskii Ahl, 1922 – moszkowski narmasmokk. Aasia: Sumatra saar. Mere- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo nandina (Hamilton, 1822) – nandin-narmasmokk. Aasia: India, Bangladesh, Myanmar. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 81,2 cm (SL), suurim publitseeritud mass 10 kg. Ohulähedane (NT).

 

Labeo nasus Boulenger, 1899 – nospel-narmasmokk. Aafrika: Kongo kesk- ja alamjooksu vesikonnas Kongo DV-s ja Kesk-Aafrika Vabariigis. Bentopelaagiline. Kärestikulistes vetes. Pikkus kuni 19 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo nigrescens Day, 1870 – karnataka narmasmokk (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Karnataka osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 45 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo nigricans Boulenger, 1911 – tume narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Malebo järves, Kongo jõe keskjooksul ja Sankuru jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 4,6 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo nigripinnis F. Day, 1877 – mustuim-narmasmokk. Aasia: endeem Pakistanis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Labeo niloticus (Linnaeus, 1758) (Nile carp) – niiluse narmasmokk. Aafrika: Niiluse (Sinise ja Valge) vesikonnas, Rudolfi järves ja Omo jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 47 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Labeo nunensis Pellegrin, 1929 – nouni narmasmokk. Aafrika: Kameruni jõgedes (Noun, Djerem, Sanaga, Kelle, Mape, Assamba, Mbam, Mekay, Meng, Nchi, Nkoup, Mvi, Mevobo, samuti Kimi ja Mifi lisajõed). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 29,1 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo pangusia (Hamilton, 1822) – panguusia-narmasmokk. Aasia: Pakistan, India, Nepaal ja Bangladesh; teated ka Afganistanist, Bhutanist ja Myanmarist. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõed, järved, tiigid. Pikkus kuni 90 cm (TL). Ohulähedane (NT). Äripüük. Hinnatud toidukala.

 

Labeo parvus Boulenger, 1902 – väike narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrikas rannikuala vesikondades, Tšaadi ja Nigeri jõgede vesikondadest kuni Kongo jõe kesk- ja ülemjooksu vesikonnani. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 38 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Labeo pellegrini Zolezzi, 1939 – pellegrini narmasmokk. Aafrika: Etioopias Juba jões. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo percivali Boulenger, 1912 (Ewaso Nyiro labeo) – keenia narmasmokk. Aafrika: Keenias Ewaso Nyiro vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 19 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Labeo pierrei (Sauvage, 1880) – pierre narmasmokk (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt; sünonüümsena suur bangaan). Aasia: Mekongi, Dong Nai ja Chao Phraya vesikondades (Kambodža, Tai, Vietnam). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 80 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Labeo pietschmanni Machan, 1930 – pietschmanni narmasmokk. Aasia: Indoneesia. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo polli Tshibwabwa, 1997 – polli narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kafubu ja Kanséhété jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18,4 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo porcellus (Heckel, 1844) (Bombay labeo) – põrsik-narmasmokk. Aasia: India, Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 35 cm (TL) tavapikkus 20 cm (TL). Pole ohustatud. Vähene äripüük.

 

Labeo potail (Sykes, 1839) – potail-narmasmokk. Aasia: Indias Maharashtra ja Kaveri jõestikes. Bentopelaagiline. Jõgedes, ojades. Pikkus kuni 30 cm (TL). Väga ohustatud. Äripüük

.

Labeo quadribarbis Poll & J. P. Gosse, 1963 – nelipois- narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo rajasthanicus A. K. Datta & Majumdar, 1970 – radžastani narmasmokk. Aasia: Indias Radžastani osariigis üksnes Jasiamandi järves. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo rectipinnis Tshibwabwa, 1997 – sirguim-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe alamjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,2 cm (SL). Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Labeo reidi Tshibwabwa, 1997 – reidi narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe keskjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 5,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo ricnorhynchus (McClelland, 1839) – kortsnina-narmasmokk. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo rohita Hamilton, 1822 (rohu, roho labeo) – rohhu-narmasmokk. Vt artiklit Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita).

Labeo rosae Steindachner, 1894 – limpopo narmasmokk. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Limpopo, Incomati ja Pongolo vesikondades, samuti Kongo DV-s Lufira jões (Kongo jõe ülemjooksu vesikond). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 40 cm (FL), suurim publitseeritud mass 3 kg. Pole ohustatud. Huvikalastus.

 

Labeo roseopunctatus Paugy, Guégan & Agnèse, 1990 – roosatäpiline narmasmokk. Aafrika: Senegali ja Nigeri jõgede ülemjooksude vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 20,3 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo rouaneti Daget, 1962 – rouaneti narmasmokk. Aafrika: Guineas üksnes Kakrima jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 36 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo rubromaculatus Gilchrist & W. W. Thompson, 1913 (Tugela labeo) – tugela narmasmokk. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Tugela jõestikus. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 50 cm (SL), suurim publitseeritud mass 2,9 kg. Ohustatud (VU). Tulevikus võimalik äripüük. Huvikalastus.

 

Labeo ruddi Boulenger, 1907 (silver labeo) – hõbedane narmasmokk. Aafrika Limpopo, Incomati ja Cunene jõgede vesikondades. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 30 cm (SL), suurim publitseeritud mass 1 kg. Ohustatus määramata. Huvikalastus.

 

Labeo sanagaensis Tshibwabwa, 1997 – sanaga narmasmokk. Aafrika: endeem Kameruni loodeosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18,7 cm (SL). Pole ohustatud.

Pilt puudub

Labeo seeberi Gilchrist & W. W. Thompson, 1911 (Clanwilliam sandfish) – seeberi narmasmokk. Aafrika: Lõuna-Aafrikas Olifantsi jões (Limpopo jõestik). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 35,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN). Huvikalastus.

 

Labeo senegalensis Valenciennes, 1842 – senegali narmasmokk. Aafrika: Lääne-Aafrika jõgedes (Senegal, Volta, Niger-Benue, Tšaadi, Gambia, Culufi). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 65 cm (TL), suurim publitseeritud mass 3,8 kg. Pole ohustatud. Äripüük.

 

Labeo simpsoni Ricardo-Bertram, 1943 – simpsoni narmasmokk. Aafrika: Kongo jõe kesk- ja ülemjooksu vesikonnas (Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Angoola, Kongo DV, Zambia). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22 cm (SL). Pole ohustatud.

 

Labeo sorex Nichols & Griscom, 1917 – hiir-narmasmokk. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe kesk- ja alamjooksul. Bentopelaagiline. Kärestikes. Pikkus kuni 35,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Labeo stolizkae Steindachner, 1870 – stoliczka narmasmokk. Aasia: Myanmaris Irrsawaddy ja Moulmeini jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata. Vähene äripüük.

 

Labeo trigliceps Pellegrin, 1926 – athi narmasmokk. Aafrika: leitud üksnes Keenias Athi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 49 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Labeo udaipurensis Tilak, 1968udaipuri narmasmokk. Aasia: Indias Radžastani osariigis Udaipuri järvestikus. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo umbratus (A. Smith, 1841) (moggel) – moggel-narmasmokk. Aafrika: Orange jõe vesikonnas ja Lõuna-Kapimaa vesikondades, asustatud ka Olifants-Limpopo jõestikku. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 50 cm (TL), suurim publitseeritud mass 2,9 kg. Pole ohustatud. Äripüük. Katsetused vesiviljeluses. Huvikalastus.

 

Labeo victorianus Boulenger, 1901 (ningu) – ningu narmasmokk. Aafrika: endeem Viktoria järve vesikonnas. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 41 cm (SL), tavapikkus 30 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR). Äripüük.

 

Labeo weeksii Boulenger, 1909 (Sicklefin labeo) – weeksi narmasmokk. Aafrika: laialdaselt Kongo jõe vesikonnas; ka Malagarasi jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 29 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.

 

Labeo werneri Lohberger, 1929 – werneri narmasmokk. Aafrika: Victoria järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 31,3 cm (TL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Labeo worthingtoni Fowler, 1958 – worthingtoni narmasmokk. Aafrika: endeem Malawi järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 26 cm (TL). Välja surnud (EX).

Pilt puudub

Labeo yunnanensis Chaudhuri, 1911 – yunnani narmasmokk. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 49 cm (SL). Ohustatus määramata.

                                                                                                                                                                                             Mai, 2020

 

Vaata lisaks:

Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
Narmaklased (Labeoninae)