Otsingu tulemused:
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Röövpardkalad (Raiamas)
Röövpardkalad (Raiamas), kiiruimsete kalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes ) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna daaniolaste (Danioninae) alamsugukonnast. Leviala: 15 liiki Aafrikas, 2 liiki Lõuna- ja Kagu-Aasias. Pikkus vahemikus 6,8 cm (SL) – 35 cm (TL). Parvekalad. Toituvad putukatest ja pisikaladest. Iseloomulikuks tunnuseks väga suur suu.
Perekonnas on 17 liiki (FishBase, 2020):
Raiamas ansorgii (Boulenger, 1910) – angola röövpardkala. Aafrika: Angoolas Guanza jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatus määramata.
Raiamas batesii (Boulenger, 1914) – batesi röövpardkala. Aafrika: Kamerunis Dja, Sanaga ja Nyongi jõgedes. Pikkus kuni 12 cm (TL). Pole ohustatud.
Raiamas bola (F. Hamilton, 1822) (Trout barb) – forell-röövpardkala. Aasia: India, Bangladesh, Myanmar, Nepaal, Bhutaan. Demersaalne; potamodroomne. Jõgedes ja ojades. Täiskasvanud isenditel poised puuduvad. Pikkus kuni 35 cm (TL), suurim registrteeritud mass 2,3 kg. Pole ohustatud. Äripüük; huvikalastus (lendõng). Liha peetakse maitsvaks.
Raiamas buchholzi (W. K. H. Peters, 1876) – buchholzi röövpardkala. Aafrika: Kongo Vabariigi, Kongo DV, Kesk-Aafrika Vabariigi, Kameruni ja Gaboni vetes. Peamiselt mõõduka või aeglase vooluga keskmise suurusega jõgedes. Parvena. Toitub selgrootutest ja pisikaladest. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 14 cm (TL). Pole ohustatud.
Raiamas christyi (Boulenger, 1920) (Coppernose barb) – vask-röövpardkala. Aafrika: Kongo jõe jõgikonnas Kongo Vabariigis, Kongo DV-s ja Angoolas. Bentopelaagiline. Peamiselt mõõduka või aeglase voolu ja selge veega lisajõgedes. Toitub õhuputukatest ja pisikaladest. Rühmana. Pikkus kuni 17,7cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Raiamas guttatus (F. Day, 1870) (Burmese trout) – birma röövpardkala. Aasia: Indias ja Myanmaris Irrawaddy vesikonnas; Mekongi, Chao Phraya ja Salweeni vesikondades ning ka Malaka poolsaare põhjaosas. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire või mõõduka vooluga väiksemates jõgedes. Väikese rühmana. Ülahuulel 1 paar lühikesi poiseid. Toitub õhuputukatest ja pisikaladest. Pikkus kuni 30 cm (SL). Vähene äripüük.
Raiamas intermedius (Boulenger, 1915) – luapula röövpardkala. Aafrika: Kongo DV-s ja Zambias Mweru järves, Luapula ülemjooksu ja Bengeaulu järve vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Raiamas kheeli Stiassny, Schelly & Schliewen, 2006 – kheeli röövpardkala. Aafrika: Kongo DV-s Kongo jõe alamjooksul ja Inkisi jões. Demersaalne. Bentopelaagiline. Suhteliselt kiires veevoolus. Pikkus kuni 9,6 cm (TL). Ohustatus määramata.
Raiamas levequei Howes & Teugels, 1989 – guinea röövpardkala. Aafrika: Guineas Kakrima jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Raiamas longirostris (Boulenger, 1902) – koon-röövpardkala. Aafrika: Kongo DV-s Ubangi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Raiamas moorii (Boulenger, 1900) (Lake Rukwa minnow) – moore'i röövpardkala. Aafrika: Tanganjika, Kivu ja Rukwa järvedes, Lukuga jões. Bentopelaagiline. Jõed, järved, sood. Pikkus kuni 22 cm (TL). Pole ohustatud.
Raiamas nigeriensis (Daget, 1959) – nigeri röövpardkala. Aafrika: Elevandiluuranniku, Ghaana, Nigeeria ja Kameruni jõgedes, sealhulgas Nigeri ja Bénoué vesikondades. Demersaalne, potamodroomne. Pikkus kuni 11,1 cm (SL). Ohulähedane (NT).
Pilt puudub
Raiamas salmolucius (Nichols & Griscom, 1917) – kongo röövpardkala. Aafrika: Kongo jõe vesikonnas ja Tanganjika järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.
Raiamas scarciensis Howes & Teugels, 1989 – sierraleone röövpardkala. Aafrika: Dierra Leones Väikese Scarciesi jõe alamjooksul ja Waanje jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 15,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Raiamas senegalensis (Steindachner, 1870) (Silver fish, Senegal minnow) – senegali röövpardkala. Aafrika: Niiluse, Tšaadi järve, Nigeri, Gambia, Senegali ja Volta vesikondades; lisaks mitmete rannikujõgede vesikondades (riigiti: Benin, Burkina Faso, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Gambia, Ghana, Guinea, Elevandiluurannik, Nigeeria, Senegal, Sudaan ja Togo). Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 24,5 cm (TL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Raiamas shariensis (Fowler, 1949) – tšaadi röövpardkala. Aafrika: Tšaadi järve vesikonnas Bahr Sara jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 6,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Raiamas steindachneri (Pellegrin, 1908) – steindachneri röövpardkala. Guine, Sierra Leone ja Libeeria rannikujõgedes. Demersaalne. Pikkus kuni 12,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Aprill, 2020