Otsingu tulemused:
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Saagpuntiused (Systomus)
Saagpuntiused (Systomus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Leviala troopilises Aasias.
Perekonnas on 19 liiki (FishBase, 2020):
Systomus asoka (Kottelat & Pethiyagoda, 1989) (Asoka barb) – asoka saagpuntius. Aasia: Sri Lankal Sitawaka jõe ülemkooksul ja lisajõgedes ning Kelani jões. Bentopelaagiline. Kiire vooluga jõgedes. Pikkus kuni 17 cm (TL), tavapikkus 10 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Akvaristikaäri.
Systomus chryseus Plamoottil, 2014 (Golden systomus) – kuldkollane saagpuntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 15,2 cm (SL). Ohustatus määramata.
Systomus chrysopoma (Valenciennes, 1842) – kuldjas saagpuntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 15 cm (SL). Ohustatus määramata.
Systomus clavatus (McClelland, 1845) (Stedman barb) – sikkimi saagpuntius. Aasia: India, Bangladesh, Gangese vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24 cm (TL). Ohulähedane (NT). Vähene äripüük.
Systomus compressiformis (Cockerell, 1913) – õhuke saagpuntius. Aasia: Myanmaris Inle järves.. Bentopelaagiline. Pikkus määramata, Äärmiselt ohustatud (CR).
Pilt puudub
Systomus endecanalis (T. R. Roberts, 1989) – kapuasi saagpuntius. Aasia: Borneo saare lääneosas Kapuasi jões. Bentopelaagiline. Ka üleujutatud kaldametsas. Pikkus kuni 4,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Systomus immaculatus McClelland, 1839 – assami saagpuntius. Aasia: Indias Assami osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 19,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Systomus jacobusboehlkei Fowler, 1958 – böhlke saagpuntius. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya vesikondades (Kambodža, Vietnam, Laos, Tai). Bentopelaagiline. Aeglastes jõgedes, soodes, lammidel. Pikkus kuni 12 cm (SL). Pole ohustatud.
Pilt puudub
Systomus jayarami (Vishwanath & Tombi Singh, 1986) – manipuri saagpuntius. Aasia: Indias Manipuri osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Systomus laticeps Plamoottil, 2016 – laipea-saagpuntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis. Bentopelaagiline. Toitub vetikatest ja selgrootuist. Pikkus kuni 13 cm (SL). Ohustatus määramata.
Systomus martenstyni (Kottelat & Pethiyagoda, 1991) (Martenstyn's barb) – martenstyni saagpuntius. Aasia: Sri Lankal Ambani jões. Bentopelaagiline. Väikese rühmana. Pikkus kuni 25 cm (TL). Väga ohustatud. Äripüük.
Systomus orphoides (Valenciennes, 1842) – punapõsk-saagpuntius. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya vesikondades, Malaka poolsaarel, Borneo, Sumatra ja Jaava saartel. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides. Toitub taimedest ja veeselgrootutest. Pikkus kuni 7,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Systomus pleurotaenia (Bleeker, 1863) (Side-striped barb) – tumetriip-saagpuntius. Aasia: Sir Lankal Kelani ja Nilwana jõgede vesikondades; küsitavaid teateid ka Indiast (Madrasest). Bentopelaagiline. Väikese rühmana. Toitub niitvetikatest, õhuputukatest, detriidist. Pikkus kuni 16 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Akvaristikaäri.
Systomus rubripinnis (Valenciennes, 1842) (Javean barb) – jaava saagpuntius (nimetatud siin sellisena Kialapeedia toimetaja poolt, kasutusel ka punapõsk-saagpuntius). Küsimus sünonüümsusest punapõsk-saagpuntiusega (Systomus orphoides) ebaselge. Aasia: Mekongi, Meklongi, Salweeni, Irrawaddy ja Chao Phraya vesikondades, Malaka poolsaarel, Borneo, Sumatra ja Jaava saartel. Bentopelaagiline. Erinevates jõgedes, lammidel jm. Väikese rühmana. Toitub taimedest ja veeselgrootutest. Pikkus kuni 25 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük.
Systomus rufus Plamoottil, 2014 (Red-finned kuruva) – punauim-saagpuntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Indias Kerala osariigis. Leitud vaid Manimali jõest. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 10,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Systomus sarana (F. Hamilton, 1822) (Olive barb) – oliivjas sagpuntius. Aasia: Afganistanis, Pakistanis, Indias, Nepalis, Bangladeshis, Bhutanis ja Sru Lankal, teateid ka Myanmarist ja Taist. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline, potamodroome. Järvedes, ojades, lammidel. Suure rühmana (40-50 isendit). Toitub taimedest, veeselgrootuist, kaladest.Pikkus kuni 42 cm (TL), suurim publitseeritud mass 1,4 kg. Pole ohustatud. Vähene äripüük; huvikalastus; akvaristikaäri.
Systomus spilurus (Günther, 1868) – sabalaik-saagpuntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 2,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Systomus subnasutus (Valenciennes, 1842) – rohekas saagpuntius (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Peetud ka oliivja saagpuntiuse (Systomus sarana ) alamliigiks. Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Pole ohustatud.
Systomus timbiri (Deraniyagala, 1963) – timbiri saagpuntius. Aasia: Sri Lanka. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Aprill, 2020