Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Punapardlikud (Pseudobarbus)

Punapardlikud (Pseudobarbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Varem kuulusid pardkalade (Barbus) perekonda. Leviala Lõuna-Aafrikas. Valdavalt väikesed kalad (7,1-16,3 cm), kaks liiki on suuremad: kapimaa punapardlik(Pseudobarbus capensis) kuni 60 cm (SL) ja saaguim-punapardlik(Pseudobarbus serra) kuni 50 cm (SL).

Perekonnas on 17 liiki (FishBase, 2020):

Pseudobarbus afer W. K. H. Peters, 1864 (Eastern Cape redfin) – idakapimaa punapardlik. Aafrika: LAV-is Sunday ja Swartkopsi jõgedes ning Baakensi jõgikonna jõgedes, mis voolavad Algoa lahte. Demersaalne. Noorjärgud parvena, täiskasvanud väikese rühmana. Toituvad peamiselt vetikatest ja selgrootutest. Pikkus kuni 8,9 cm (SL). Väga ohustatud (EN). Akvaristikaäri.

 

Pseudobarbus asper Boulenger, 1911 (Smallscale redfin) – kare punapardlik. Aafrika: LAV-is Lääne-Kapimaa provintsis Grooti jões (Gamtoosi jõvikond) ja Gouritsi jõgikonna suurtes lisajõgedes. Demersaalne. Aeglase vooluga või seisvas vees. Noorjärgud parvena, täiskasvanud väikese rühmana. Toitub vetikatest ja detriidist. Pikkus kuni 12 cm (TL). Ohustatud (VU). Akvaristikaäri.

 

Pseudobarbus burchelli A. Smith, 1841 (Burchell's redfin) – burchelli punapardlik. Aafrika: LAV-is Kapimaa provintsis Breede jõgikonnas; ka läänes Nieuwijaari, Grashocki ja Karsi jõgedes ning idas Duivenhoksi ja Kaffirkuilsi jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,5 cm (SL), eluiga kuni 6 a. Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Pseudobarbus burgi Boulenger, 1911 (Berg River redfin) – bergi punapardlik. Aafrika: LAV-is Kapimaa edelaosas Bergi jõgikonnas ja Verlorenvlei jõgedes. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides. Pikkus kuni 12 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

 

Pseudobarbus calidus Barnard, 1938 (Clanwilliam redfin) – läänekapimaa punapardlik (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, varem kapimaa pardkala). Aafrika: LAV-is Lääne-Kapimaa provintsis Olifantsi lisajõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,2 cm (SL). Ohulähedane (VU).

 

Pseudobarbus capensis (Smith, 1841) (Cape whitefish, Clanwilliam yellowfish) – kapimaa punapardlik (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, varem kapimaa pardkala). Aafrika: LAV-is Kapimaa edelaosas Bergi ja Bree jõgikondades, samuti Olifantsi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 60 cm (SL), suurim publitseeritud mass 3,4 kg. Väga ohustatud (EN). Eksperimentaalne vesiviljelus; huvikalastus.

 

Pseudobarbus erubescens P. H. Skelton, 1974 (Twee redfin) – twee punapardlik (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, varem twee pardkala). Aafrika: LAV-is Twee jões ja selle kahes lisajões (Middledeur, Suurvlei), ka Olifantsi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Pseudobarbus hospes Barnard, 1938 (Namaquab barb) – namiibia punapardlik (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, varem namiibia pardkala). Aafrika: Namiibias ja LAV-is Orange jões. Bentopelaagiline. Toitub veeputukatest ja zooplanktonist. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Pseudobarbus phlegethon Barnard, 1938 (Fiery redfin) – lõõm-punapardlik. Aafrika: LAV-is Kapimaa provintsis Olifantsi lisajõgedes. Bentopelaagiline. Mõõduka vooluga ojade alamjooksudel. Toitub veeputukatest ja detriidist. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

 

Pseudobarbus quathlambae Barnard, 1938 (Maluti redfin) – lesotho punapardlik. Aafrika: Lesothos Orange jões. Bentopelaagiline. Täsikasvanuna üksi või väikse rühmana. Toitub veeputukatest. Pikkus kuni 13 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

 

Pseudobarbus senticeps (Smith, 1936) – köberkoon-punapardlik (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: LAV-is Kromi jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 7,9 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Pseudobarbus serra W. K. H. Peters, 1864 (Sawfin) – saaguim-punapardlik (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, varem saaguim-pardkala). Aafrika: LAV-is Lääne-Kapimaa provintsis Olifantsi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Toitub putaukatest, selgrootutest, vetikatest, detriidist. Pikkus kuni 50 cm (SL), suurim publitseeritud mass 7 kg. Ohulähedane (NT). Huvikalastus.

 

Pseudobarbus skeltoni Chakona & Swartz, 2013 (Giant redfin) – skeltoni punapardlik. Aafrika: LAV-is Breede jõgikonnas. Bentopelaagiline. Täsikasvanuna üksi või väikse rühmana. Toitub veeputukatest. Pikkus kuni 16,3 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Pseudobarbus swartzi Chakona & Skelton, 2017 (Gamtoos redfin) – gamtoosi punapardlik (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: LAV-is Gamtoosi, Kabejoussi ja Swarti jõgikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,1 cm (SL). Ohustatud (VU).

 

Pseudobarbus tenuis Barnard, 1938 (Slender redfin) – sale punapardlik. Aafrika: LAV-is Gouritsi mägistes lisajõgedes ja Keurboomsi jõgikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8 cm (SL). Ohulähedane (NT).

 

Pseudobarbus trevelyani Günther, 1877 (Border barb) – keiskamma punapardlik (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, varem keiskamma pardkala). Aafrika: LAV-is Ida-Kapimaal Keiskamma ja Buffalo jõgikondades. Bentopelaagiline. Toitub putukatest, putukavastsetest, taimeseemnetest, vetikatest. Pikkus kuni 9,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

 

Pseudobarbus verloreni Chakona, Swartz & Skelton, 2014 (Verlorenvlei redfin) – verlorenvlei punapardlik (nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt, varem verlorenvlei pardkala). Aafrika: LAV-is Verlorenvlei jões. Bentopelaagiline. Rühmana. Toitub taimedest ja selgrootuist. Pikkus kuni 7,1 cm (SL). Väga ohustatud (EN).

                                                                                                                                                                                          Aprill, 2020

Vaata lisaks:

Pardkalalased (Barbinae)