Haugparrakad (Luciobarbus)
Haugparrakad (Luciobarbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Varem paigutatud pardkalade (Barbus) perekonda. Muude erinevuste kõrval on väliselt iseloomulikuks tunnuseks pardkalatest pikem, mõnevõrra „haugilikum“ ninamik. Suurim pikkus on liigiti väga erinev: 13 cm kuni 2,3 m. Osa liike on hinnatud toidu- ja spordikalad.
Leviala Euroopas, Aafrika põhjaosas ja Aasias (Lähis-Idas).
Perekonnas on 38 liiki (FishBase, 2020):
Luciobarbus albanicus (Steindachner, 1870) (Albanian barbel) – läänekreeka haugparrak (nimetatud Kalapeedia toimetaja poolt; varem läänekreeka pardkala). Euroopa: Kreekas Kalamasi vesikonnast kuni Mornose (v.a Acheron) ja Piniose vesikondadeni, sealhulgas Trichonise, Amvrakia ja Pamvotise järvedes. Bentopelaagiline. Järvedes ja jõgede alamjooksudel. Toitub taimedest, vetikatest, putukavastsetest, detriidist. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim publitseeritud mass 3 kg. Pole ohustatud. Huvikalastus.
Luciobarbus barbulus Heckel, 1847 (Barbell) – iraani haugparrak (nimetatud Kalapeedia toimetaja poolt; varem iraani pardkala). Aasia: Iraan. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Luciobarbus biscarensis Boulenger, 1911 – biskra haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Alžeeria. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 15 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Luciobarbus bocagei (Steindachner, 1864) – bocage'i haugparrak. Euroopa: Hispaanias ja Porugalis Atlandi veehaardes Lima vesikonnast kuni Sado vesikonnani. Bentopelaagiline. Jõgede kesk- ja alamjooksudel. Toitub taimedest, kaldest, selgrootutest, detriidist. Pikkus kuni 80 cm (SL), eluiga kuni 14 a. Pole ohustatud. Äripüük; huvikalastus.
Luciobarbus brachycephalus (Kessler, 1872) (Aral barbel) – araali haugparrak, ka araali pardkala. Euroopa ja Aasia: Kaspia lõuna- ja lääneosas; Araali vesikonnas; Tšüj jõe vesikonnas (Kasahstanis). Kudemiseks rändab Kaspiast jõgedesse (Terek, Samur, Kura, Araks, ka Volga ja Ural). Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Potamodroomne. Järvedes, veehoidlates, jõgedes, kanalites. Pikkus kuni 90 cm (TL), tavapikkus 66 cm (NG), suurim registreeritud mass 22 kg. Ohustatud (VU). Äripüük.
Luciobarbus callensis Valenciennes, 1842 (Algerian barb) – alžeeria haugparrak (nimetatud Kalapeedia toimetaja poolt; varem alžeeria pardkala). Aafrika: Alžeeria, Maroko, Tuneesia. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatus määramata. Akvaristikaäri.
Luciobarbus capito (Güldenstädt, 1773) (Bulatmai barbel) – bulatmai, ka tšanari pardkala. Euroopa ja Aasia: Kaspia vesikonnas Volgast lõunasuunas kuni Atreki jõeni (Iraan); Araali veehaardes Amu-Darja, Sõr-Darja ja Tšüj vesikondades. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Kaks vormi: siirdeline ja paikne. Toitub selgrootutest, vetikatest, detriidist, taimedest, kaladest. Pikkus kuni 105 cm (TL), tavapikkus 65 cm (TL), suurim registreeritud mass 15 kg. Ohustatud (VU).
Luciobarbus caspius (L. S. Berg, 1914) (Caspian barbel) – kaspia haugparrak. Euroopa ja Aasia: Kaspia järve veehaarde lõuna- ja läänepoolsetes jõgikondades; Kura-Araksi vesikonnas. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 120 cm (TL), suurim registreeritud mass 14,5 kg. Ohustatus määramata. Äripüük.
Pilt puudub
Luciobarbus comizo (Steindachner, 1864) (Iberian barbel) – ibeeria haugparrak. Euroopa: Porugalis ja Hispaanias Taguse ja Guadiana vesikondades, asustatud ka Guadalquiviri vesikonda Hispaanias. Bentopelaagiline. Peamiselt kiire vooluga vees, kuid võib viibida ka aeglases veevoolus. Väikese rühmana. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 80 cm (SL). Ohustatud (VU). Huvikalastus.
Luciobarbus escherichii (Steindachner, 1897) (Ankara barbell) – escherichi haugparrak. Aasia: endeem Türgis Anatoolia põhjaosas Musta mere veehaardes ja Anatoolias Egeuse mere ning läänepoolsete järvede veehaardes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23 cm (TL). Pole ohustatud.
Luciobarbus esocinus Heckel, 1843 (Mangar) – suur haugparrak. Aasia: Tigrise-Eufrati vesikonnas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Türgis. Bentopelaagiline. Toitub zooplantonist, selgrootutest, kaladest ja ka lindudest. Pikkus kuni 230 cm (TL), suurim publitseeritud mass 140 kg. Ohustatud (VU). Kõrgelt hinnatud toidukala.
Luciobarbus graecus Steindachner, 1896 – kreeka haugparrak. Euroopa: Kreekas Kifissose ja Sperchiose vesikondades, kaasa arvatud Yliki ja Paralimni järved. Bentopelaagiline. Järvedes ja aeglastes tasandikujõgedes. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 50 cm (SL). Väga ohustatud (EN). Äripüük.
Luciobarbus graellsii (Steindachner, 1866) – graellsi haugparrak. Euroopa: Hispaanias Vahemere poolsel küljel Ebro vesonnast Teri vesikonnani ja lääne poole kuni Asoni vesikonnani Atlandi poolsel küljel; asustatud Itaaliasse Fiora, Ombrone ja Albegna vesikondadesse. Benopelaagiline. Jõgede aeglase vooluga kesk- ja alamjooksudel, eelistab taimerohkeid alasid. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 80 cm (TL), eluiga kuni 16 a. Pole ohustatud. Huvikalastus.
Luciobarbus guercifensis Doadrio, Perea & Yahyahoui, 2016 (Guercif barbel) – guercifi haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Marokos Moulouya jões. Bentopelaagiline. Haruldane, leitud jõe keskjooksult. Pikkus kuni 14,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Luciobarbus guiraonis (Steindachner, 1866) (Valencia barbel) – guirao haugparrak. Euroopa: Hispaanias Vahemere veehaardes Vinalopo ja Ebro vesikondades ning mõnes Guadiana vesikonna jões. Bentopelaagiline. Tasandikujõgede aeglase vooluga kesk- ja alamjooksudel. Pikkus kuni 50 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Ohustatud (VU). Huvikalastus.
Luciobarbus kersin (Heckel, 1843) (Kersin barbell) – kersin. Aasia: Süüria, Iraan, Türgi kaguosa. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Luciobarbus kosswigi (M. S. Karaman (sr), 1971) (Kosswig’s barbel) – kosswigi haugparrak. Aasia: Türgis Tigrise vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Luciobarbus kottelati Turan, Ekmekçi, İlhan & Engin, 2008 (Menderes barbel) – kottelati haugparrak. Aasia: Türgis Büyük Menderesi vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 28 cm (SL). Ohustatud (VU).
Luciobarbus leptopogon G. H. W. Schimper, 1834 – peen haugparrak (nimetatud Kalapeedia toimetaja poolt; varem peen pardkala). Aafrika: Alžeeria. Pelaagiline. Pikkus kuni 26 cm (SL). Ohustatus määramata.
Luciobarbus longiceps Valenciennes, 1842 (Jordan barbel) – jordani haugparrak (nimetatud Kalapeedia toimetaja poolt; varem jordani pardkala). Euraasia: endeem Jordani vesikonnas Iisraelis ja Süürias. Bentopelaagiline. Jõgedes ja järvedes. Toitub peamiselt põhjaselgrootuist. Pikkus kuni 70 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL). Ohustatud (VU). Maitsev toidukala, kuid selle mari on mürgine.
Luciobarbus lydianus (Boulenger, 1896) (Lydian barbel) – lüüdia haugparrak. Aasia: Türgis Gedizi jões (Egeuse mere veehaare) ja Asagicavuslu ojas (Marmara mere veehaare). Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23 cm (SL). Pole ohustatud.
Luciobarbus maghrebensis Doadrio, Perea & Yahyaoui, 2015 (Maghreb barbel) – maghrebi haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Marokos kesk- ja põhjaosas Sebou vesikonnas ja Moulay Bouselhami laguuni voolavates Atlandi rannikujõgedes. Bentopelaagiline. Erinevat tüüpi jõgedes, nii kiire vooluga ülemjooksudel kui ka aeglase vooluga kesk- ja alamjooksudel, ka veehoidlates, kohati väga rohke. Toitub põhjaselgrootuist. Pikkus kuni 171 cm (SL). Ohustatus määramata.
Holotüüp
Luciobarbus magniatlantis (Pellegrin, 1919) – tensifti haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Marokos Tensifti jões. Bentopelaagiline. Kiire vooluga mägijõgedes. Pikkus kuni 13 cm. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Luciobarbus microcephalus (Almaça (pt), 1967) – guadiana haugparrak. Euroopa: Hispaanias ja Portugalis Guadiana vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurte ja sügavate jõgede keskjooksudel. Toitub selgrootutest, taimedest, detriidist. Pikkus kuni 40,3 cm (TL). Ohustatud (VU). Huvikalastus.
Luciobarbus mursa (Güldenstädt, 1773) (Mursa) – mursa. Aasia: Kura ja Araksi vesikondades. Bentopelaagiline. Kiire vooluga jõgedes. Väikese rühmana. Toitub selgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 39,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Luciobarbus mystaceus (Pallas, 1814) (Euphrates barbel) – tigrise haugparrak. Aasia: endeem Tigrise-Eufrati vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Luciobarbus nasus Günther, 1874) – pikknina-haugparrak (nimetatud Kalapeedia toimetaja poolt; varem pikknina-pardkala). Aafrika: Marokos Kasabi jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Jõgedes. Pikkus kuni 21 cm (TL). Ohulähedane (NT).
Luciobarbus pallaryi Pellegrin, 1919 – pallary haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Marokos Zousfana, Guiri ja Nouni vadides. Bentopelaagiline. Jõgedes. Pikkus kuni 26 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Luciobarbus pectoralis (Heckel, 1843) (Heckel’s Orontes barbel) – orontese haugparrak. Aasia: Orontese jõe vesikonnas (Liibanin, Süüria, Türgi) ja mõnedes teistes Vahemere veehaarde idaosa jõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,9 cm (TL). Pole ohustatud.
Luciobarbus rabatensis Doadrio, Perea & Yahyaoui, 2015 (Rabat barbel) – rabati haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Maroko põhjaosas Bou Regregi jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Erineva loomuga jõgedes, ka veehoidlates. Pikkus kuni 13 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Luciobarbus rifensis Doadrio, Casal-Lopez & Yahyaoui, 2015 (Rifian barbel) – rifi haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Maroko põhjaoss Loukose jõe vesikonnast kuni Laou jõe vesikonnani. Bentopelaagiline. Erineva loomuga vooluvetes, ka veehoidlates. Pikkus kuni 22,6 cm (SL). Ohustatus määramata.
Luciobarbus sclateri (Günther, 1868) (Andalusian barbel) – andaluusia haugparrak. Euroopa: Pürenee poolsaare lõunaosas Hispaanias ja Portugalis Segura vesikonnast Mira vesikonnani. Bentopelaagiline. Erineva loomuga veekogudes, arvukamalt suurtes jõgedes ja ojades, kohati rohke. Pikkus kuni 41,3 cm (FL), eluiga kuni 18 a. Pole ohustatud. Huvikalastus.
Luciobarbus setivimensis Valenciennes, 1842 – setifi haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: Alžeeria kirdeosa rannikujõgedes. Bentopelaagiline. Erineva loomuga vetes: jõed, veehoidlad, kraavid. Pikkus kuni 10,2 cm (TL). Ohustatus määramata.
Luciobarbus steindachneri (Almaça (pt), 1967) – steindachneri haugparrak. Euroopa: Portugalis ja Hispaanias Guadiana ja Tago vesikondades. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga jõgedes. Toitub zooplanktonist, putukatest, vetikatest. Pikkus kuni 40 cm (SL), eluiga kuni 6 a. Ohustatud (VU). Äripüük; huvikalastus.
Luciobarbus subquincunciatus (Günther, 1868) (Mesopotamian barbel) – mesopotaamia haugparrak. Aasia: endeem Tigrise-Eufrati vesikonnas Türgis, Süürias, Iraagis, Iraanis. Bentopelaagiline. Nii voolu- kui ka seisuveekogudes. Toitub limustest, vetikatest, detriidist. Pikkus kuni 60 cm (NG). Äärmiselt ohustatud (CR).
Luciobarbus xanthopterus Heckel, 1843 (Yellowfin barbel) – mosuli haugparrak. Aasia: endeem Tigrise-Eufrati vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 150 cm (TL). Ohustatud (VU).
Luciobarbus yahyaouii Doadrio, Casal-Lopez & Perea, 2016 (Yahyaoui barbel) – yahyaoui haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: leitud Marokos Moulouya jões. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides. Väikese rühmana. Toitub selgrootuist. Pikkus kuni 18,3 cm (SL). Ohustatus määramata.
Luciobarbus zayanensis Doadrio, Casal-Lopez & Perea, 2016 (Zayan barbel) – zayani haugparrak (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aafrika: leitud Marokos Oum er Rbia jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Suurtes jõgedes kaljuse põhjaga paikades. Pikkus kuni 17,8 cm (SL). Ohustatus määramata.
Holotüüp
Märts, 2020