Pardkalad (Barbus)
Pardkalad (Barbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna pardkalalaste (Barbinae) alamsugukonnast. Varasemalt oli perekond väga suur (üle 300 liigi). Tänapäeval on enamus liike paigutatud teistesse perekondadesse (Arabibarbus, Barbichthys, Barbodes, Barboides, Barbonymus, Barbopsis, Caecobarbus, Capoeta, Carasobarbus, Clypeobarbus, Dawkinsia , Desmopuntius , Haludaria, Enteromius, Hypselobarbus, Hypsibarbus, Labeobarbus, Leptobarbus, Luciobarbus, Mesopotamichthys, Pethia, Poropuntius, Probarbus, Pseudobarbus, Puntioplites, Puntigrus, Puntius, Striuntius, Systomus) ning perekonda on alles jäänud üksnes Euroopas ja Aasias elavad keskmised ja suured pardkalad.
Kaks paari poiseid, üks paar suunurkades, teine ülalõual. Seljauimes on hambuline, harva ka sile ogakiir. Iseloomulikud on kolmerealised neeluhambad.
Mitmeid liike kasutatakse toidukaladena, kuid ei sööda nende kalade marja, mis on mürgine. Mõned liigid leiavad kasutamist akvaariumikaladena.
Perekonnas on 34 liiki (FishBase, 2020):
Barbus balcanicus Kotlík, Tsigenopoulos, Ráb & Berrebi, 2002 (Danube barbel) – balkani pardkala. Euroopa: Doonau, Soca jt jõgede vesikondades (Itaalia, Sloveenia, Kreeka, Põhja-Makedoonia jm). Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga väikestes eelmäestiku- või mäestikujõgedes ning ojades. Pikkus kuni 17,5 cm (SL). Pole ohustatud.
Barbus barbus (Linnaeus, 1758) (Common barbel) – harilik pardkala. Vt artiklit Harilik pardkala
Barbus bergi Chichkoff, 1935 (Bulgarian barbel) – bulgaaria pardkala. Euroopa ja Aasia: Musta mere veehaardes Bulgaarias ja Türgis Kamchiya vesikonnast Düzdere vesikonnani. Bentopelaagiline. Mõõduka vooluga jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 29 cm (SL). Pole ohustatud.
Barbus biharicus Antal, László & Kotlík, 2016 (Biharian barbel) – biharia pardkala (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Euroopa: Rumeenias ja Ungaris Doonau vesikonnas Sebes-Körösi jões. Bentopelaagiline. Kiire vooluga väikestes jõgedes. Väikese rühmana. Pikkus kuni 11,5 cm (SL). Ohustatus määramata.
Barbus borysthenicus Dybowski, 1862 – dnepri pardkala. Mõnes käsitluses hariliku pardkala alamliik Barbus barbus borysthenicus. Euroopa: Ukrainas ja Venemaal Denpri ja Lõuna-Bugi vesikondades, tabatud ka Dnestrist ja Neemenist. Kiire vooluga jõgedes. Väikese rühmana. Toitub põhjaselgrootuist. Pikkus kuni 80 cm (SL). Ohustatus määramata. Huvikalastus. Liiki on kujutatud Ukraina kahe- ja kümnegrivnastel meenemüntidel.
Barbus caninus Bonaparte, 1839 (Brook barbel) – peni-pardkala. Euroopa: Itaalias ja Šveitsis. Bentopelaagiline. Kiire vooluga jõgedes alpialadel. Toitub põhjaselgrootuist. Pikkus kuni 25 cm (SL), eluiga kuni 5 a. Väga ohustatud (EN).
Barbus carottae (Bianco, 1998) – carotta karpkala. Euroopa: Kreekas Yliki järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Barbus carpathicus Kotlík, Tsigenopoulos, Ráb & Berrebi, 2002 (Carpathian barbel) – karpaadi pardkala. Euroopa: Tiscza jõgikonnas Hronist Somesi alamjõgikonnani ulatudes kohati Austria idaosani; Visla vesikonnas Sloivakkias ja Poolas; Dnestri ülemjooksu vesikonnas Poolas ja Ukrainas. Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga eelmäestiku ja mäestikujõgedes. Suvel kärestike juures, talvel sügavamal. Toitub põhjaselgrootuist ja vetikaist. Pikkus kuni 27 cm (SL). Pole ohustatud.
Barbus ciscaucasicus Kessler, 1877 (Terek barbel) – dagestani pardkala. Euroopa ja Aasia: Kaspia veehaarde lääneosas Dagestanis, Gruusias ja Azerbaidžaanis Tereki vesikonnast kuni Samuri vesikonnani. Bentopelaagiline. Kiire vooluga eelmäestiku ja mäestikujõgedes. Väikese rühmana. Toitub põhjaselgrootuist, õhuputukaist ja vetikaist. Pikkus kuni 50 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Pole ohustatud.
Barbus cyclolepis Heckel, 1837 (Roundscaled barbell) – ümarsoomus-pardkala. Euroopa ja Aasia: Egeuse mere veehaarde jõgedes Kreekas, Bulgaarias ja Türgis; Musta mere veehaarde mõnedes jõgedes Türgis (Traakias). Bentopelaagiline. Jõed ja ojad. Pikkus kuni 30 cm (TL), eluiga kuni 6 a. Pole ohustatud.
Barbus cyri De Filippi, 1865 – sevani pardkala. Mõnes käsitluses samane kura pardkalaga (Barbus lacerta). Aasia: Kaspia veehaarde lõunaosas Kura-Araksi vesikondades Türgist Azerbaidžaani ja Iraanini; Atraki jõe ja Urmia järve vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 33 cm (TL). Ohustatus määramata.
Barbus euboicus Stephanidis, 1950 (Evia barbel) – evia pardkala. Euroopa: Kreekas Evia (Euboea) saare ojades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).
Barbus haasi Mertens, 1925 – kataloonia pardkala. Euroopa: Hispaanias Vahemere veehaardes Llobregati vesikonnast Riudecanyesi vesikonnani. Bentopelaagiline. Nii tasandiku- kui ka mägivetes. Toitub põhjaselgrootutest, peamiselt putukavastsetest. Pikkus kuni 30 cm (SL). Ohustatud (VU). Huvikalastus.
Barbus karunensis Khaefi, Esmaeili, Geiger & Eagderi, 2017 – karuni pardkala (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Iraanis Karuni vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 15,4 cm (SL). Ohustatus määramata.
Barbus kubanicus L. S. Berg, 1913 (Kuban barbel) – kubani pardkala. Euroopa: Kubani jõe vesikonnas ja ka Aasovi meres Kubani suudme estuaaris. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga lisajõgedes, suudmealal vähearvuline. Väikese rühmana. Toitub bentilistest organismidest ja kaladest. Pikkus kuni 62 cm (SL). Pole ohustatud.
Barbus lacerta Heckel, 1843 (Kura barbel) – kura pardkala (ka ercise pardkala, kosswigi haugparrak). Aasia: Eufrati ja Tigrise vesikondades (teisal antud levialana Kura ja Araksi vesikonnad). Bentopelaagiline. Jõed, järved. Väikese rühmana. Toitub peamiselt bentilistest selgrootutest. Pikkus kuni 37,5 cm (TL). Pole ohustatud.
Barbus lorteti Sauvage, 1882 (Lortet's barbell) – lorteti pardkala. Aasia: Türgis ja Süürias Orontese alamjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Barbus macedonicus S. L. Karaman, 1928 – makedoonia pardkala. Euroopa: Kreekas ja Põhja-Makedoonias Vardari, Aliakmoni ja Piniose vesikondades. Bentopelaagiline. Kiire vooluga peajõgedes, eelistab kivist-kruusast põhja. Pikkus kuni 65 cm (SL). Ohustatus määramata. Kohalik väljapüük. Huvikalastus.
Barbus meridionalis A. Risso, 1827 (Mediterranean barbel) – vahemere pardkala, ka lõuna-pardkala. Euroopa: Vahemere veehaarde jõgedes Besose jõest (Hispaania, Barcelona lähedal) kuni Vari jõeni (Kagu-Prantsusmaa) ja ka mujal – Lõuna-Prantsusmaal, Ida-Hispaanias, Põhja-Itaalias, Sloveenias, Montenegros, Horvaatias ja Põhja-Makedoonias. Bentopelaagiline. Kiire vooluga jõgedes ja ojades. Rühmana. Toitub veeselgrootuist, harva taimedest. Pikkus kuni 27 cm (SL), tavapikkus 20 cm (TL), suurim registreeritud mass 200 g. Ohulähedane (NT). Kohalik elatuspüük; huvikalastus. Hinnatud kõrgelt maitseomaduste poolest.
Barbus miliaris De Filippi, 1863 – namaki pardkala (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Iraania Namaki järve ja Kaviri jõe vesikondades. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23,9 cm (SL). Ohustatus määramata.
Barbus niluferensis Turan, Kottelat & Ekmekçi, 2009 (Simav barbel) – nilüferi pardkala. Aasia: Türgis Marmara mere veehaardes Simavi ja Göneni vesikondades. Pelaagiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 14,6 cm (SL). Ohulähedane (NT).
Barbus oligolepis Battalgil, 1941 (Marmara barbel) – türgi pardkala. Aasia: Türgis Marmara mere veehaarde lõunaosa jõgede vesikondades. Bentopelaagiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga vees. Pikkus kuni 35 cm (SL). Pole ohustatud. Akvaristikaäri.
Barbus peloponnesius Valenciennes, 1842 – peloponnesose pardkala. Euroopa: endeem Kreeka lääneosas Kalamasi vesikonnast Pamissose vesikonnani; asustatud Kirde-Itaaliasse Isonzo jõkke. Bentopelaagiline. Tasandikujõgedes ja järvedes. Toitub veeselgrootuist. Pikkus kuni 19 cm (SL). Pole ohustatud. Äripüük; huvikalastus.
Barbus pergamonensis M. S. Karaman (sr), 1971 (Anatolian barbel) – bergama pardkala. Euroopas Lesbose saarel; Aasias Türgis Egeuse mere veehaardes Bakiri jõest Suur-Menderesi jõeni. Bentopelaagiline. Jõgede ja ojade kesk- ja ülemjooksudel kiire vooluga vees. Pikkus kuni 17 cm (SL). Pole ohustatud.
Barbus petenyi Heckel, 1852 (Romanian barbel) – rumeenia pardkala. Euroopa: Doonau vesikonnas Rumeenias ja Bulgaarias, Kamchya vesikonnas Bulgaarias. Bentopelaagiline. Jõgedes, järvedes. Toitub bentilistest selgrootutest, kaladest, vetikatest. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.
Barbus plebejus Bonaparte, 1839 (Italian barbel) – itaalia pardkala. Euroopa: Aadria mere veehaardes Tronto vesikonnast kuni Krka vesikonnani – Itaalia, Šveits, Sloveenia, Horvaatia; asustatud ka Kesk-Itaaliasse Türreeni mere veehaardesse. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 70 cm (TL), suurim registreeritud mass 6 kg. Pole ohustatud. Äripüük; huvikalastus.
Barbus prespensis S. L. Karaman, 1924 – prespa pardkala. Euroopa: Prespa järve vesikonnas Albaanias, Kreekas ja Põhja-Makedoonias. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga jõgedes, järvedes. Toitub selgrootutest ja taimedest. Pikkus kuni 30 cm (FL). Pole ohustatud.
Barbus rebeli Koller, 1926 (Western Balkan barbel) – rebeli pardkala. Euroopa: Aadria mere veehaardes Drini vesikonnast Aoosi vesikonnani, kaasa arvatud Skadari ja Ohridi järved (Montenegro, Albaania, Põhja-Makedoonia, Kreeka). Bentopelaagiline. Jõgedes, järvedes. Väikese rühmana. Toitub põhjaselgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 25 cm (SL). Pole ohustatud.
Barbus sperchiensis Stephanidis, 1950 (Sperchios barbel) – spercheiosi pardkala. Euroopa: Kreekas Spercheiosi, Piniose ja Cholorema vesikondades. Bentopelaagiline. Selge veega jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohulähedane (NT).
Barbus strumicae S. L. Karaman, 1955 (Strumica barbel) – strumica pardkala. Euroopa: Egeuse mere veehaardes Volvi vesikonnast Nestose vesikonnani (Kreeka, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria). Bentopelaagiline. Selge veega jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 24 cm (SL), eluiga kuni 7 a. Pole ohustatud.
Barbus tauricus Kessler, 1877 (Crimean barbel) – krimmi pardkala. Euroopas Krimmi poolsaarel seitsmes jões (Musta ja Aasovi mere veehaarded); Aasias Türgis Musta mere veehaarde jõgedes. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Jõgede kesk- või alamjooksul tugevas või mõõdukas veevoolus. Väikese rühmana. Pikkus kuni 70 cm (SL), tavapikkus 18 cm (TL). Ohulähedane (NT).
Barbus thessalus Stephanidis, 1971 (Thessalian barbel) – tessaalia pardkala. Euroopa: Kreekas Piniose jões ja lisajõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 34 cm (TL). Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Barbus tyberinus Bonaparte, 1839 – tiberi pardkala. Euroopa: endeem Itaalia jõgedes Genuast kuni Sele vesikonnani (Türreeni mere veehaardes) ja Essino vesikonnast Ofanto vesikonnani (Aadria mere veehaardes). Bentopelaagiline. Tasandikujõgedes ja järvedes. Toitub taimedest ja selgrootutest. Pikkus kuni 60 cm (TL), suurim registreeritud mass 4 kg, eluiga kuni 9 a. Ohulähedane (NT). Huvikalastus.
Barbus waleckii Rolik, 1970 (Vistula barbel) – visla pardkala. Euroopa: Visla vesikonnas ja Denstri ülemjooksu vesikonnas Poolas ja Ukrainas, võib esinida ka Ticza ülemjooksu vesikonnas. Bentopelaagiline. Kiire või mõõduka vooluga väikestes eelmäestiku- ja mäestikujõgedes. Toitub põhjaselgrootuist. Pikkus kuni 34 cm (SL). Pole ohustatud.
Märts, 2020
Vaata lisaks:
Harilik pardkala (Barbus barbus)Pardkalalased (Barbinae)