Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)

Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio (Linnaeus, 1758)), kiiruimne luukala karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna rüntlaste (Gobioninae) alamsugukonna rüntide (Gobio) perekonnast. Varasemalt oli liigil mitmeid alamliike, keda nüüd käsitletakse iseseisvate liikidena.

Inglise gudgeon; saksa Gründling, Kresse, Kressling; prantsuse goujon; hispaania gobio; leedu gružlys; läti grundulis; soome törö; vene обыкновенный пескарь.

Eestis rahvapäraselt ka maidel, liivarull, pess, penijüri, hüril, kivihüril, koerakala, krindu, krõnkli, pissuk, rattapulk, rundul, teljeotsapulk jm.

Euroopa: Atlandi ookeani, Põhjamere ja Läänemere veehaaretes; mandril Loire vesikonnast ida poole (ka Suurbritannia idaosas), Rhone ja Volga vesikondades, Doonau ülemjooksu vesikonnas, Dnestri ja Dnepri kesk- ja ülemjooksude vesikondades – leviala ida- ja lõunapiirid pole selged; põhjapiir Soomes 60 kraadi N; asustatud Itaalia ida- ja põhjaossa, Iirimaale, Walesi vetesse ja Šotimaale.

Eestis puhta veega ojades, jõgedes ja mõnekümnes järves, samuti magestunud merelahtedes. Hoidub madalvette liivasele-kruusasele-kivisele põhjale. Parvekala. Talvitub sügavamates kohtades.

Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 21 cm (TL), tavapikkus 12 cm (TL), suurim publitseeritud mass 220 g, eluiga kuni 8 a. Pole ohustatud.

Keha sihvakas, ruljas. Pea suur, ninamik pikk, tömp, suu poolalaseisune, väljasopistatav, kummaski nurgas poise. Neeluhambad kahes reas. Silmad peaaegu pealael. Soomused suured. Sabauim sügava väljalõikega. Selg tume, rohekas või sinakaspruun, küljed heledamad, neil rida ümmargusi tumedaid laike, mis (eriti sabaosas) võivad kokku sulada pikitriibuks, samuti leidub tumedaid täppe. Uimed kollakad, paaritutel uimedel tumepruunid täpid. Silmad kollakad. Kudemisajal isastel peas ja keha eesosas peen helmeskate.

Eestis koeb mai teisest poolest juuli alguseni kividele ja veetaimede juurtele 3-4 marjaportsjonit. Marjaterad väikesed (0,7-0,9 mm): absoluutne viljakus 4000-20 000 marjatera, suhteline viljakus kuni 500 marjatera. Mari haudub nädala ümber, vastsed koorudes 4,5-5 mm pikkused (TL).

Noorjärguna planktontoiduline, kasvades läheb üle põhjaloomastiku (peamiselt putukavastsete) söömisele. Peavad lugu ka väiksematest limustest. Kohati marjasöödik (nt Peipsis hävitab tindi, kiisa jt kalade marja).

Huvikalastus: kasutatakse elussöödana kalapüügil (angrjapüük, lestapüük). Leiab vahel kasutamist ka inimtoiduna. Liha maitsev, rasvasisaldus 2-3%, kalorsus 105-115.

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020