Otsingu tulemused:
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Nipsviidikad (Hemiculter)
Nipsviidikad (Hemiculter), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna nugaviidiklaste (Cultrinae) alamsugukonnast. Vene востробрюшки.
Aasia idaosas Siberist Vietnamini. Küljejoon eripäraselt kõverdunud , kõhuserv kiiljas. Toituvad zooplanktonist, taimedest, detriidist jm.
Perekonnas on 8 liiki (FishBase, 2020):
Hemiculter bleekeri Warpachowski, 1887 – bleekeri nipsviidikas. Võib olla peetud ka ussuuri nipsviidika (Hemiculter lucidus) sünonüümiks. Aasia: Amuuri, Jangtse ja Kollase jõe vesikondades. Bentopelaagiline. Toitub peamiselt taimedest ja detriidist. Pikkus kuni 17 cm (SL), tavapikkus 12,7 cm (SL). Ohustatus määramata.
Hemiculter elongatus V. H. Nguyễn & S. V. Ngô, 2001 – sale nipsviidikas. Aasia: Vietnami põhjaosas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Hemiculter krempfi Pellegrin & Chevey, 1938 – krempfi nipsviidikas. Aasia: Vietnamis Annami piirkonnas. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Hemiculter leucisculus (Basilewsky, 1855) (sharpbelly, common sawbelly) – harilik nipsviidikas (ka korea nipsviidikas). Aasia: Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas, Hong-Kongis, Jaapanis, Mongoolias; Amuuri vesikonnast Punase jõe vesikonnani; ka Afganistanis, Iraanis jm, kus on võõrliigina tõrjunud välja kohalikke kalaliike. Mage- ja riimveeline. Toitub zooplanltonist, putukatest, koorikloomadest, vetikatest ja detriidist. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 23 cm (SL), tavapikkus 16,9 cm (SL). Pole ohustatud. Vähene väljapüük; huvikalastus. Toidukalana luuderohkuse tõttu vähehinnatud.
Hemiculter lucidus (Dybowski, 1872) (Ussuri sharpbelly) – ussuuri nipsviidikas. Aasia: Amuuri versikonnast Lõuna-Hiina jõgedeni, ka Buir-Nuri järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 25 cm (SL), Suurim publitseeritud mass 70 g, eluiga kuni 7 a. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Hemiculter songhongensis V. H. Nguyễn & Nguyen, 2001 – songhongi nipsviidikas. Aasia: Vietnam. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Hemiculter tchangi P. W. Fang, 1942 – sichuani nipsviidikas. Aasia: Hiinas Sichuani provintsis Jangtse ülemjooksu vesikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,5 cm (SL). Ohustatus määramata. Vähene väljapüük.
Hemiculter varpachovskii A. M. Nikolskii, 1903 – mongoolia nipsviidikas. Aasia: Mongoolias Khalkhi jões ja Buiri järves, Hiinas Hilini järves, Võib esineda ka Arguni ülemjooksul (Venemaa, Hiina). Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Pilt puudub
Märts, 2020