Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Mahsirid (Tor)

Mahsirid (Tor), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonnast. Aasia. Inglise mahseers.

Perekonnas on 23 liiki (FishBase, 2020):

Tor ater T. R. Roberts, 1999 – must mahsir. Aasia: Laose keskosa. Pelaagiline. Harvakohatav liik. Pikkus kuni 33,2 cm (SL). Ohulähedane (NT).

 

Tor barakae Arunkumar & Basudha, 2003 – baraki mahsir. Aasia: Indias Manipuri osatiigis Baraki jõgikonnas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,6 cm (SL). Ohulähedane (NT).

Pilt puudub

Tor chelynoides (McClelland, 1839) (Dark mahseer) – tume mahsir (nimetatud ümber Kalapeedia toimetaja poolt, varem tume puntius). Aasia: India, Nepaal. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire vooluga mägijõgedes. Pikkus kuni 66 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Tor dongnaiensis H. Đ. Hoàng, H. M. Phạm, J.-D. Durand, N. T. Trần & P. D. Phan, 2015 (Dongnai mahseer) – dongnai mahsir (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Vietnamis Dong Nai jõe valgalal. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 41,1 cm (SL). Ohulähedane (NT).

 

Tor douronensis (Valenciennes, 1842) (semah) – semahmahsir. Aasia: Tais, Vietnamis ja Indoneesias Chao Phraya ja Mekongi vesikondades. Bentopelaagiline. Keskmistes ja suurtes jõgedes. Pikkus kuni 35 cm (TL). Ohustatus määramata. Vähene äripüük; vesiviljelus (Indoneesias 2011. aastal 569 t); akvaristikaäri. Kalaturgudel harva, hind väga kõrge.

 

Tor hemispinus Y. R. Chen & X. L. Chu, 1985 – poologa-mahsir. Aasia: Hiina. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Tor khudree (Sykes, 1839) (Deccan mahseer) – khudreemahsir. Aasia: India, Sri Lanka. Bentopelaagiline. Kiire voolu ja kivise põhjaga jahedates jõgedes ning ojades, ka mägijärvedes. Toitub taimedest, putukatest, vähilaadsetest, limustest. Pikkus kuni 50 cm (TL), tavapikkus 18,5 cm (TL), suurim avaldatud mass 2,7 kg. Väga ohustatud (EN). Äripüük; vesiviljelus; huvikalastus.

 

Tor kulkarnii Menon, 1992 (dwarf mahseer) – kulkarni mahsir. Aasia: India. Bentopelaagiline. Kõrgmäestikuline, kiire vooluga vetes. Pikkus kuni 20,8 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Tor laterivittatus W. Zhou & G. H. Cui, 1996 – triipmahsir. Aasia: Mekongi vesikonnas Laoses ja Hiinas Yunnani provintsis. Bentopelaagiline. Täiskasvanuna sügavas, noorjärguna madalas vees. Pikkus kuni 60 cm (SL). Ohustatus määramata. Liha võib muutuda teatud puude viljade söömisel mürgiseks.

 

Tor macrolepis (Heckel, 1838) – laisoomus-mahsir. Aasia: Pakistan, India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 26 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Tor malabaricus Jerdon, 1849 (Malabar mahseer) – malabari mahsir. Aasia: Indias Karnataka, Tamil Nadu ja Kerala osariikides. Bentopelaagiline. Jõed ja ojad. Omnivoor. Pikkus kuni 40 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Tor mekongensis H. Đ. Hoàng, H. M. Phạm, J.-D. Durand, N. T. Trần & P. D. Phan, 2015 (Mekong mahseer) – mekongi mahsir (eestikeelse nime puudumisel nimetatud siin sellisena Kalapeedia toimetaja poolt). Aasia: Vietnamis Mekongi ülemjooksu vesikonnas Srepoki jõestiku ülemjooksul. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 33,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Tor polylepis W. Zhou & G. H. Cui, 1996 – tihesoomus-mahsir. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Lancangjiangi vesikonnas (Mekongi veehaare). Bentopelaagiline. Aeglase vooluga selgeveelistes ojades. Pikkus kuni 5,3 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Tor putitora (F. Hamilton, 1822) (Putitor mahseer) – putitoramahsir. Aasia: Afganistan, Pakistan, India, Nepal, Bangladesh, Bhutan, Myanmar. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõed, järved. Omnivoorne. Pikkus kuni 275 cm (TL), tavapikkus 183 cm (TL), suurim publitseeritud mass 54 kg. Väga ohustatud (EN). Äripüük; vesiviljelus; huvikalastus; avalikud akvaariumid. Kõrge toiteväärtusega toidukala.

 

Tor qiaojiensis Wu, 1977 – dehongi mahsir. Aasia: Hiina. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 22,7 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Tor remadevii Kurup & Radhakrishnan, 2007 (orange-finned mahseer) – devi mahsir. Aasia. Indias Kerala osariigis Pambari jões. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Tor sinensis H. W. Wu, 1977 (Chinese mahseer) – hiina mahsir. Aasia: Mekongi vesikonnas Hiinas Yunnani provintsis; levik Kambodžas, Laoses ja Tais vajab kinnitust. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõgedes ja suuremates ojades. Kõigesööja (ka puuviljad). Pikkus kuni 46,5 cm (SL). Ohustatud (VU). Kohalik elatuspüük.

 

Tor soro (Valenciennes, 1842) – indohiina mahsir. Indohiina poolsaarel ja Indoneesias, Malaisias, Myanmaris ja Tais. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 100 cm (TL). Ohustatus määramata.

 

Tor tambra (Valenciennes, 1842) – tambramahsir. Mekongi vesikonnas, Malaka poolsaarel ja Jaava ning Borneo saartel. Bentopelaagiline. Keskmistes ja suurtes jõgedes. Pikkus kuni 100 cm (TL). Ohustatus määramata. Väga kõrge hinnaga toidukala. Akvaristikaäri.

 

Tor tambroides (Bleeker, 1854) (Malayan mahseer, empurau) – tai mahsir. Chao Phraya ja Mekongi vesikondades, Malaka poolsaarel, Sumatra, Jaava, ja Borneo saartel, teated ka Myanmarist, Salweeni ja Meklongi vesikondadest. Bentopelaagiline. Omnivoor, sööb üleujutatud kaldametsas ka (vahel mürgiseid) puuvilju. Keskmistes ja suurtes jõgedes. Pikkus kuni 100 cm (SL). Ohustatus määramata. Vesiviljelus; huvikalastus.

 

Tor tor (F. Hamilton, 1822) (tor barb) – harilik mahsir. Aasia: Pakistan, India, Bangladesh, Myanmar, Nepal, Bhutan. Bentopelaagiline; potamodroomne. Jõed, järved, ka kiire vooluga ojad. Kõigesööja. Pikkus kuni 200 cm (TL), tavapikkus 17,5 cm (TL), suurim publitseeritud mass 9 kg, eluiga kuni 10 a. Ohustatus määramata. Äripüük; vesiviljelus; huvikalastus.

 

Tor yingjiangensis Z. M. Chen & J. X. Yang, 2004 – yingjiangi mahsir. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Irrawaddi vesikonnas, võimalik ka Myanmari põhjaosas Irrawaddy lisajõgedes. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 18,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

 

Tor yunnanensis (Wang, Zhuang & Gao, 1982) – yunnani mahsir. Aasia: Hiinas Yunnani provintsis Fuxiani järves. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 21,5 cm (SL). Väga ohustatud (EN). Viimati tabatud 1990-ndatel.

Pilt puudub

                                                                                                                                                                                      Märts, 2020

Vaata lisaks:

Karpkalalased (Cyprinidae)